Trump nõuab: odav nafta rahu eest! Kas USA saab Venemaad lüüa?
USA president Trump nõuab Ukraina toetamiseks naftahinna alandamist, mis võib Venemaa majandust tõsiselt koormata.

Trump nõuab: odav nafta rahu eest! Kas USA saab Venemaad lüüa?
USA president Donald Trump teatas 23. jaanuaril Davosis toimuval Maailma Majandusfoorumil, et palub Saudi Araabial ja OPECil nafta hindu langetada. Trump ütles, et naftahinna langus võib Ukraina sõja "viivitamatult" lõpetada. Selles mängib võtmerolli India, kes impordib alates 2021. aastast Venemaalt 1,6 miljonit barrelit toornaftat päevas – kogus on kasvanud ligi tuhat korda. Selle impordi vähenemine võib oluliselt mõjutada Venemaa majandust, kuna India moodustab umbes 40% Venemaa toornafta ekspordist.
Trump võiks seada eesmärgiks, et India ostaks USA-lt naftat, mis võib Venemaale maksma minna 108 miljardit dollarit tulu. CEPA teeb USA-l ettepaneku pakkuda soodsaid müügitingimusi või "komplekttehinguid", et meelitada Indiat sellisele üleminekule. India ettevõtted ei osta Venemaa naftat ideoloogilistel põhjustel, vaid atraktiivse hinnakujunduse tõttu. Lisaks suurendas USA oma naftatootmist rekordilise 12,9 miljoni barrelini päevas, samas kui Saudi Araabia tühistas plaanid suurendada tootmisvõimsust 13 miljoni barrelini päevas.
Sanktsioonide tagajärjed
Paralleelselt on USA vastu võtnud uue Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi, mille eesmärk on võidelda lääne naftaembargodest kõrvalehoidva „varilaevastiku“ vastu. Nende sanktsioonide eesmärk on vähendada Venemaa naftatulusid, mida kasutatakse Ukraina sõja rahastamiseks. Vastavalt aruandele tagesschau.de Nafta hind tõusis viimaste kuude kõrgeimale tasemele, Brenti nafta barrel oli 81,50 dollarit. USA rahandusministeerium on sanktsioneerinud 183 naftatankerit, mis on osa "varilaevastikust", mõjutades ka kahte suurt Venemaa naftafirmat: Gazprom Nefti ja Surgutneftegast.
Sanktsioonide alla kuulunud laevadest vedasid eelmisel aastal 143 laeva enam kui 530 miljonit barrelit Venemaa toornafta, mis moodustas 42% mereekspordist. Peamised ostjad on Hiina ja India. Venemaa valitsus on kritiseerinud sanktsioone kui konkurentsi moonutamist ja turu destabiliseerimist. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et sanktsioonid ei saa energiateid peatada.
Lähis-Ida, Aafrika ja Brasiilia naftahinna tõus on Hiina ja India kasvava nõudluse tagajärg. Kui Venemaa pakkumine langeb, võib see mõjutada ka kütteõli ja kütuse hindu Saksamaal. Kui 2024. aastal sai Venemaa nafta- ja gaasimüügist rohkem tulu, mis võrdub 11,13 triljoni rublaga (107 miljardi euroga), siis 2023. aastal vähenes naftahinna langus ja gaasiekspordi langus 24% võrra. Nafta ja gaasi müük on Venemaa riigieelarve peamine tuluallikas, moodustades kolmandiku kuni poole kogutulust.