Trumpi küsitav plaan: nõrgestada dollarit, päästa tööstus?

Trumpi küsitav plaan: nõrgestada dollarit, päästa tööstus?

USA president Donald Trump järgib vastuolulist plaani dollari nõrgendamiseks, et tugevdada kodumaist tööstust. Selle Mar-a-Lago kokkuleppena tuntud plaani koostas Trumpi majandusnõuandla esimees Stephen Miran. Miran väidab, et dollari staatus maailma reservvaluutana koormab USA majandust ja aitab kaasa deindustrialiseerimisele. Suur nõudlus dollari järele toob kaasa selle väärtuse tõusu, mis muudab USA kaubad kallimaks ja põhjustab kaubavahetuse puudujääke. Vastuseks sellele arengule viivad paljud USA tootjad tootmise välismaale, mis omakorda seab ohtu töökohad.

Dollari ja kaubavahetuse puudujäägi vaheline suhe on aga keerulisem, kui Miran välja paistab. Välisinvestorid hoiavad oma vahetuskursside stabiliseerimiseks USA valitsuse võlakirju, kuid väldivad sageli teistesse USA varadesse investeerimist. Ajalooliselt ei avaldanud dollar 1960.–1970. aastatel USA jooksevkontole kui reservvaluutale negatiivset mõju. Ka jooksevkonto puudujäägi põhjused on mitmekesised; need sõltuvad muu hulgas riikliku säästmise ja investeeringute vahelisest suhtest.

Mar-a-Lago lepingu väljakutsed

2024. aastal oli USA eelarvepuudujääk 6,4% SKTst, jooksevkonto puudujääk aga alla 4%. Mirani plaani peetakse vigaseks, sest dollar on vaid üks paljudest kaubavahetuse puudujääki soodustavatest teguritest. Eelarvedefitsiidi sulgemine võib olla lihtsam kui kaubandussõda, kuid selleks on vaja Kongressi poliitilisi meetmeid. Vaatamata kõrgele automatiseerituse tasemele on USA majanduse tugevus rahvusvaheliste investorite jaoks endiselt atraktiivne.

Trumpi lähenemise kriitikat tugevdavad praegused majandustrendid ja globaalsed poliitilised arengud. Näiteks Hiinat süüdistatakse ülemaailmse kapitali jaotamise moonutamises avaliku poliitika kaudu, mis loob liigset kokkuhoidu. Sotsiaalkindlustuse puudumine ning vähearenenud krediidi- ja säästuinstrumendid Hiinas sunnivad kodumajapidamisi rohkem säästma, samal ajal kui ettevõtete kasumid saavad kasu tööjõuhüvitiste vähenemisest.

Globaalne mõju ja tulevikuväljavaated

Hiina valitsuse strateegiad mõjutada kapitali jaotamist riigiettevõtete ja riiklike toetuste kaudu avaldavad märkimisväärset mõju rahvusvahelisele kaubandusele ja USA majandusele. Lisaks lähenetakse USA kaubanduspoliitikale sageli nn vastastikkuse doktriiniga, mille eesmärk on rakendada USA toodetele peegelpildis kaubanduspartnerite tariife. Väidetakse, et imporditud kaupade nõudluse elastsusest sõltuvad konkreetsed tariifid on vajalikud selleks, et tarbijahinnad ei tõuseks.

Praeguses multipolaarses maailmas võib dollari kui peamise reservvaluuta erosioon olla pikas perspektiivis vastuolus USA huvidega ja destabiliseerida ülemaailmset finantsturgu. Uute tariifimeetmete peategelased näevad neis tariife ka vahendina välisekspordi kontrollimiseks ja USA kodanike maksukoormuse vähendamiseks. Selline lähenemine võib aga olla eksitav ja tõstatab küsimuse, kas dollari sihilik nõrgenemine tugevdab ka tegelikult USA tööstust või osutub see ennast hävitavaks.

Kokkuvõttes jääb üle oodata, kuidas Mar-a-Lago leping ja sellega seotud majanduspoliitika mõjutavad USA majandust ja rahvusvahelise kaubanduse olukorda. Ülemaailmse areeni väljakutsed ja muutuv majanduskeskkond nõuavad uuenduslikke lahendusi ja jätkusuutlikku poliitikat.