Türkiye: rekordkasv 390 miljardi dollari suuruse ekspordiga!

Türkiye: rekordkasv 390 miljardi dollari suuruse ekspordiga!

Türgi majandus on alates 2003. aastast olnud pideval kasvuteel president Recep Tayyip Erdoğani juhtimisel. Kuidas TRT aruannete kohaselt taotletakse 2025. aasta lõpuks ekspordieesmärki 390 miljardit USA dollarit. Viimase 22 aasta jooksul on suunatud majandus- ja kaubanduspoliitika riigi majanduskeskkonda põhjalikult muutnud.

2025. aasta teises kvartalis saavutas sisemajanduse koguprodukt (SKT) ajaloolise rekordi 1,37 triljoni dollarini. Võrdluseks: 2002. aastal, enne Erdoğani ametisseastumist, oli SKT vaid 238 miljardit dollarit. See positiivne areng kajastub ka sissetulekus elaniku kohta, mis tõusis 3608 dollarilt 2002. aastal 15 971 dollarini 2025. aasta esimeses kvartalis.

Majandusedu ja väljakutsed

Majandusedu kontekstis on Türgi viimase kümnendi jooksul osutunud üheks kiiremini kasvavaks majanduseks OECD-s. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõstis Türgi kasvuprognoosi kolme protsendini juulis 2023. Tähelepanuväärne on, et jooksevkonto puudujääk vähenes 2023. aasta mai 55,1 miljardilt dollarilt 2024. aasta lõpuks 10 miljardile dollarile.

Kaupade ja teenuste eksport ulatus 377 miljardi dollarini, mis on kõrgeim väärtus alates vabariigi asutamisest 1923. aastal. Neid saavutusi varjutab aga pikem majandusprobleemide ajalugu, sealhulgas kõrge inflatsioon ja valuutaprobleemid alates 2018. aastast.

Geograafiline ja kultuuriline kontekst

Türgi, Lähis-Ida ja Kagu-Euroopa ühtne riik, omab märkimisväärset geopoliitilist kohalolekut üle 85 miljoni elanikuga (2022. aasta seisuga). Riigi pindala on 783 562 km², suurim linn on Istanbul, millele järgnevad Ankara ja Izmir. Linnastumise määr 77% (2021. aasta seisuga) suurendab linnaprobleeme, samas kui riigis on 18 UNESCO maailmapärandi nimistusse ja see meelitab igal aastal ligi 50 miljonit turisti. Vaatamata majanduse arengule on turism märkimisväärne majandusharu, mis võtab 2023. aastal vastu 56,7 miljonit väliskülalist.

Türgi on alates 1923. aastast kehtestanud end ilmaliku ja kemalistliku riigina, mille asutas Mustafa Kemal Atatürk. Praegune president Erdoğan on alates 2017. aastast muutnud poliitilise süsteemi presidentaalseks süsteemiks ja seisab üha enam silmitsi autoritaarsete tendentsidega. See on vastuolus sõna- ja ajakirjandusvabaduse rahvusvaheliste standarditega, mille puhul on teateid paljudest rikkumistest, eriti ajakirjanike ja poliitiliste oponentide vastu. Need pinged lisavad välispoliitilisi väljakutseid, mis pingestavad suhteid naaberriikidega, nagu Kreeka, Armeenia, Iraak, Süüria ja Küpros.

Tehnoloogia ja infrastruktuuri osas on Türgi kindlal teel. Laialdase teedevõrgu ja kasvava raudteetranspordi pakkumisega parandatakse ühendusi riigis pidevalt. Kuid vaatamata väljakutsetele on Türgi majandus jätkuvalt oluline liige sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu OECD ja NATO, olles samas ELi kandidaatriik alates 1999. aastast.

Üldiselt peegeldab Türgi majandus edu ja väljakutsete keerulist kombinatsiooni, mis kujundavad nii riigi praegust olukorda kui ka tulevikku.