Ukraina rünnakud Venemaa naftale: Putini majandus ohus!

Ukraina rünnakud Venemaa naftale: Putini majandus ohus!

Ukraina on tugevdanud rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehaste vastu, mille tulemusel lammutati 28. augustil Kuibõševi ja Afipski rafineerimistehased. Need rünnakud on osa strateegilisest kampaaniast, mille eesmärk on destabiliseerida Venemaa üliolulist energiasektorit ja rahastada sõda. Selle järgi Merkuur Venemaa on pärast sõja algust 2022. aasta veebruaris oma energiaekspordist teeninud üle 883 miljardi euro, mis rõhutab nende rünnakute tähtsust.

Kuibõševi rafineerimistehas töötleb aastas 7 miljonit tonni naftat, Afipsky rafineerimistehas aga 6,25 miljonit tonni. Need varad on Venemaa majanduse jaoks kesksel kohal ja Ukraina sihib neid konkreetselt Moskvale avaldatava majandussurve suurendamiseks. 24. augustil rünnati ka Ust-Luga naftatöötlemistehast, kus toodetakse sõjaliseks kasutamiseks mõeldud lennukikütust.

Majanduslik mõju

Rünnakud põhjustavad Venemaal märgatavaid majanduslikke tagajärgi. The Sõjainstituut teatab bensiinipuudusest, mis põhjustab inflatsiooni tõusu ja makromajanduslikku ebastabiilsust. Lisaks suurenesid palgavõlgnevused Novošahtinski rafineerimistehases, kus töötajad on oodanud palka üle nelja kuu. Palgavõlg kasvas 2025. aasta juulis 25 protsenti, suuresti tänu keskpanga kõrgele 18-protsendisele baasintressimäärale.

Lisaks kritiseerivad Venemaa sõjaväeblogijad ebatõhusat õhutõrjet ja bensiinihindade tõusu keset rünnakuid. Olukord on ka pessimistlik, sest äriliitude hinnangul suureneb "varjatud tööpuudus". Selles pingepiirkonnas on Venemaa valitsus otsustanud pikendada bensiini ekspordikeeldu tootjate puhul septembri lõpuni ja mittetootjate puhul oktoobri lõpuni.

Venemaa juhtkonna kriitika

Rünnakud naftatöötlemistehastele pole mitte ainult sõjaliselt olulised, vaid ka psühholoogiliselt olulised. Seetõttu pakuvad huvi ka Venemaa-sisesed reaktsioonid korduvatele droonirünnakutele. Pidevalt on kaebusi juhtkonna suutmatuse kohta võtta tõhusaid meetmeid rünnakute ärahoidmiseks. Blogijad nagu "Vysokygovorit" ja "Rybar" väljendavad mõistmatust selle üle, et vastutavatele isikutele ei kaasne personali tagajärgi, samas kui teised kritiseerivad juhtkonda kui ebakompetentsust. Need sisemised rahutused võivad pikemas perspektiivis ohustada ka Venemaa kodanike usaldust valitsusse.

Lisaks teatasid vaatlejad, et Ukraina on viimastel kuudel näinud sagenenud droonirünnakuid sõjaliste ja majanduslike sihtmärkide vastu Venemaa sisemaal. Nende rünnakute eesmärk on nõrgestada Venemaa logistikat ja tarneteid. Kuigi selle taktika efektiivsus jääb ebaselgeks, näitavad senised tulemused, et rünnakud koormavad oluliselt Venemaa majandust ja nihutavad konflikti üha enam Venemaa territooriumile.

Rahvusvaheline tähelepanu rünnakutele kasvab ja isegi USA president Donald Trump on sündmusi kommenteerinud. Tema vihane reaktsioon Družba gaasijuhtme rünnakutele näitab, kui oluline on see teema globaalsel tasandil.