Ootamatu inflatsioonilangus Šveitsis – mis on üllatava arengu taga? Ekspertanalüüs
Ajalehe www.tagesanzeiger.ch raporti kohaselt on inflatsioon Šveitsis üllatavalt langenud. Paljud eksperdid ootasid kõrgemate üüride tõttu inflatsiooni tõusu, kuid ametlikud andmed näitavad, et hinnad tõusid novembris eelmise aasta sama kuuga võrreldes vaid 1,4 protsenti. See on 0,3 protsendipunkti võrra väiksem kui eelmise kuuga. Hinnatõusu on aidanud kompenseerida hotellinduse, välisreiside pakettreiside, kütuse, kütteõli ja puuviljade madalamad hinnad. Selge on aga ka see, et üüritõusud avaldavad juba praegu mõju inflatsioonile, kuna tõstetud on viiteintressimäära, mis võimaldab üürileandjatel teatud tingimustel...

Ootamatu inflatsioonilangus Šveitsis – mis on üllatava arengu taga? Ekspertanalüüs
Ajalehe www.tagesanzeiger.ch raporti kohaselt on inflatsioon Šveitsis üllatavalt langenud. Paljud eksperdid ootasid kõrgemate üüride tõttu inflatsiooni tõusu, kuid ametlikud andmed näitavad, et hinnad tõusid novembris eelmise aasta sama kuuga võrreldes vaid 1,4 protsenti. See on 0,3 protsendipunkti võrra väiksem kui eelmise kuuga.
Hinnatõusu on aidanud kompenseerida hotellinduse, välisreiside pakettreiside, kütuse, kütteõli ja puuviljade madalamad hinnad. Selge on aga ka see, et üüritõusud avaldavad juba praegu mõju inflatsioonile, kuna tõstetud on viiteintressimäära, mis võimaldab üürileandjatel teatud tingimustel üüri tõsta.
Paljud eksperdid küsivad praegu, kui palju inflatsioon taas tõuseb. Arvatakse, et inflatsiooni aitavad kaasa sellised tegurid nagu nõrk majandus ja kavandatud hinnatõus, nagu käibemaksu tõus ja viiteintressimäära taastõus. Ligikaudne hinnang näitab, et need mõjud võivad kokku kaasa aidata inflatsioonile umbes pool protsendipunkti.
Šveitsi keskpanga jaoks tähendab see, et inflatsioon jääb suure osa 2024. aastast eeldatavasti 2,1–2,2 protsendi piiresse. Kuigi see jääb väljapoole sihtvahemikku 0–2 protsenti, mida SNB võrdsustab hinnastabiilsusega, ei ole otsest põhjust rahapoliitika karmistamiseks.
Samas tuleb tähele panna, et hinnatõusud nagu eluaseme viiteintressid, käibemaks ja elektritariifid ei ole majanduslikust olukorrast sõltuvad muutujad, vaid on administratiivsed hinnad. Selline hinnatõus toob kaasa ühekordse efekti, mis kaheteistkümne kuu pärast statistikast kaob.
Finantsperspektiivist võib see areng eeldada, et inflatsioon Šveitsis hakkab taas tõusma ja et see koos muude majanduslike teguritega võib potentsiaalselt mõjutada turgu ja finantssektorit. Kavandatav käibemaksu tõstmine ja viiteintressimäära taastõus võivad inflatsiooni veelgi hoogustada ja erinevaid investeerimisstrateegiaid mõjutada. Täpse turumõju väljaselgitamiseks oleks aga vaja teha täpsemaid arvutusi ja analüüse.
Nende arengute tähelepanelik jälgimine ja mõju finantssektorile on ülioluline, et vajadusel olemasolevaid strateegiaid kohandada.
Lugege lähteartiklit aadressil www.tagesanzeiger.ch