ÜRO nõuab miljardeid investeeringuid: nii säästame oma mulda!

ÜRO nõuab miljardeid investeeringuid: nii säästame oma mulda!

20. juunil 2025 kutsus ÜRO rahvusvahelisi kogukondi üles tegema olulisi investeeringuid 1,5 miljardi hektari maa taastamiseks. See üleskutse on osa terviklikust kavast jätkusuutliku tuleviku kindlustamiseks ja maa pideva halvenemise vastu võitlemiseks. ÜRO peasekretär António Guterres hoiatas, et maa degradeerumise jätkudes läheb maailmamajandus maksma 880 miljardit dollarit aastas. Kui sihipäraseid meetmeid ei võeta, võib aastaks 2050 halveneda veel 16 miljoni ruutkilomeetri suurune ala.

Samal päeval peeti Colombias Bogotás ülemaailmsed kõrbestumise ja põuapäeva tähistamised teemal "Taasta maa. Avage võimalused". UNCCD tegevsekretär Ibrahim Thiaw rõhutas muldade taaselustamise eeliseid, eriti kui maailma rahvastik kasvab. UNCCD analüüs näitab, et 1 miljardi hektari taastamine võib potentsiaalselt teenida kuni 1,8 triljonit dollarit aastas, mis rõhutab selle algatuse kiireloomulisust.

Maa degradatsiooni põhjused

Maa halvenemise suurenemise põhjused on erinevad. Peamised tegurid hõlmavad metsade hävitamist, jätkusuutmatut põllumajandust ja valglinnastumist, mida kliimamuutused veelgi süvendavad. Sahara-taguses Aafrikas, Lõuna- ja Lääne-Aasias ning Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas edeneb degradeerumine maailma keskmisest kiiremini. ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsiooni (UNCCD) raporti kohaselt on eriti murettekitav asjaolu, et umbes 70 protsenti maailma jäävabast maast on muudetud.

Negatiivsed muutused ökosüsteemiteenuste pakkumises, mis hõlmavad, kuid mitte ainult, bioloogilisi, vee- ja maaga seotud sotsiaal- ja majandusteenuseid, on sügavad. Mõjud on juba mõjutanud üle kolme miljardi inimese, peamiselt intensiivse põllumajanduse tõttu. Prognoos, et aastatel 2015–2030 kaob muldadest 32 miljardit tonni süsinikku, rõhutab degradatsiooni tagasipööramise kiireloomulisust.

Globaalsed eesmärgid ja väljakutsed

Väljakutsed on tohutud: ülemaailmsete maa taastamise eesmärkide saavutamine aastaks 2030 nõuab igapäevaseid investeeringuid 1 miljard dollarit. See võib tähendada olulist muutust võitluses maa degradeerumise vastu. Sahara-tagune Aafrika panustab ülemaailmsesse probleemi eriti tugevalt, kuna see moodustab 45% maailma degradeerunud maast. Rohkem kui 440 miljonit hektarit on juba ette nähtud maa taastamisprojektideks, et edendada säästvat põllumajandust ja valgalade projekte.

Lisaks on Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond seadnud taastamise eesmärgiks üle 220 miljoni hektari. Järgnevad Lääne-Aasia ja Põhja-Aafrika enam kui 150 miljoni hektariga, mis on ette nähtud taastamiseks. Kolumbia enda territooriumist on 30% maa degradatsioonist mõjutatud, praegu taastatakse enam kui 560 000 hektarit.

Vajadus võidelda maa degradatsiooniga ja edendada säästvaid tavasid on muutumas üha vaieldamatumaks. Praegu ülemaailmsel tasandil algatatav dialoog ja tegevused pakuvad tulevastele põlvkondadele lootust õiglasemale ja jätkusuutlikumale tulevikule. Selle teema kohta lisateabe saamiseks võivad huvilised: Päikeseline pool ja Welthungerhilfe konsulteerida.