Liikluskaos MV-s: suurim õnnetusjuhtumite arv alates 2015. aastast!

Liikluskaos MV-s: suurim õnnetusjuhtumite arv alates 2015. aastast!

Mecklenburg-Vorpommernis on liiklusohutus 2024. aastal plahvatuslik probleem. Arvud näitavad, et liiklussurmade arv kasvas esimese viie kuuga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 2024. aasta jaanuarist maini hukkus liiklusõnnetustes kokku 36 inimest, mis on kaheksa hukkunute arv võrreldes 2023. aastaga, mil registreeriti 28 surmaga lõppenud õnnetust. Need murettekitavad arvud avaldas Lõuna-Saksamaa ajaleht avaldatud.

Samal ajal langes raskelt vigastatute arv 318-ni, mis on 18,9 protsendiline paranemine. Vähenes ka kergemate vigastuste arv ja ulatus 1644-ni, vähenedes 13 protsenti. Kokku langes liiklusõnnetuste arv 9,1 protsenti, mille tulemuseks oli 20 453 intsidenti. Traagiliselt hukkus 2024. aastal Mecklenburg-Vorpommerni osariigis liiklusõnnetustes 93 inimest, mis on 36 hukkunute võrra rohkem kui aasta varem. See tähendab, et liiklussurmade arv on jõudnud kõrgeimale tasemele alates 2015. aastast.

2024. aasta õnnetuste statistika

Siseminister Christian Pegeli esitletud liiklusõnnetuste statistikast selgub, et Mecklenburg-Vorpommernis juhtus kokku 55 106 liiklusõnnetust, mis tähendab aasta varasemaga võrreldes 1,0 protsenti langust. Isikuvigastustega lõppenud liiklusõnnetuste arv püsis peaaegu muutumatuna – 4895 juhtu, kasvades vaid 0,3 protsenti. Võrreldes numbritega enne koroonapandeemiat, jääb õnnetuste üldarv alla varasemale tasemele.

Eriti murettekitav on liiklussurmade arvu kasv. 2024. aastal kaotas liikluses elu 93 inimest, mis on 63 protsenti rohkem kui 2023. aastal. See on kõrgeim tase alates 2015. aastast. Hukkunutest 14 olid jalgratturid, mis on dramaatiline kasv võrreldes vaid kahega 2023. aastal. Üheksa neist ei kandnud kiivrit ja viis neist olid Pedeleci sõitjad.

Põhjused ja tulevikuväljavaated

Kolmandik liikluses hukkunutest ehk 31 inimest hukkus kokkupõrkes puudega. Mõjutatud on ka mootoriga kaherattalised juhid: õnnetuste arv kasvas 16,7 protsenti, samas kui väikeste elektrisõidukitega juhtunud õnnetused kasvasid 34 protsenti. Lisaks oli ligikaudu kolmandik liikluses hukkunutest üle 65-aastased.

Statistika näitab ka, et raskelt vigastatute arv langes veidi 1103 inimeseni, samas kui kergelt vigastatute arv kasvas 0,4 protsenti 5117 inimeseni, kuid jääb alla koroonapandeemia eelse taseme. Metsloomaõnnetuste osas registreeriti 17 129 õnnetust, mis on 0,6 protsenti rohkem ja kaks hukkunut.

Liigne kiirus on endiselt tavaline õnnetuste põhjus, kuigi seda on vähendatud 22 protsenti 650 vigastusega õnnetuseni. Samal ajal suurenesid eesõiguse mitteandmisest tingitud õnnetused 7 protsenti ja möödasõitudest põhjustatud õnnetused 20 protsenti. Eriti murettekitav on kuni 18-aastaste ja üle 75-aastaste laste õnnetuste sagenemine, mis rõhutab vajadust liiklusohutusalase töö ja ennetusprogrammide järele.

Minister Pegel rõhutas tungivat vajadust parandada kõigi liiklejate liiklusohutust ja vähendada õnnetusi. Praegused arvud näitavad, kui olulised on need jõupingutused traagiliste õnnetuste ärahoidmiseks ja suurema hulga inimelude kaitsmiseks.