Jõukuse jaotus eurotsoonis: kuidas ülirikkad saavad rikkamaks

Jõukuse jaotus eurotsoonis: kuidas ülirikkad saavad rikkamaks

Vastavalt aruandele www.sueddeutsche.de, on rikkus rahaliidus jaotunud väga ebaühtlaselt. Jõukamatele kümnele protsendile leibkondadest kuulub 56 protsenti kogu netovarast, jõukamale poolele leibkondadest aga vaid viis protsenti. Varade kogumaht rahaliidus on praegu ligikaudu 60 triljonit eurot, mis vastab 29 protsendi ehk 13,7 triljoni euro suurusele kasvule viimase viie aasta jooksul. Sel perioodil on ebavõrdsus varanduse jaotuses vähenenud minimaalselt, peamiselt kinnisvara tootluse tõttu.

Euroopa Keskpanga pikaajaline nullintressipoliitika vallandas tugeva ehitusbuumi, millest said kasu vaid need majapidamised, kes said endale hüpoteeklaenu lubada. Selle tulemusena on majaomanike rikkus viimase viie aasta jooksul kasvanud umbes 27 protsenti, samas kui üürnike rikkus on kasvanud vaid 17 protsenti. Mediaannetoväärtus tõusis umbes 40 protsenti 150 000 euroni.

Kokkuvõttes näitab Euroopa Keskpanga uuring, et rikkuse jaotus eurotsoonis on erinev. Hispaanias ja Portugalis omab oma kodu oluliselt rohkem inimesi kui Saksamaal ja Austrias, mis tähendab, et nendes riikides oli jõukuse kasv suurem. Bundesbank lisas oma 2023. aasta uuringus, et Saksamaa jõukaimatele kümnele protsendile leibkondadest kuulub 56 protsenti kogu netovarast, jõukamale poolele leibkondadest aga vaid kolm protsenti.

See ebavõrdsus rikkuse jaotuses võib avaldada turule ja finantssektorile kaugeleulatuvat mõju. Näiteks võib ebavõrdne jaotus kaasa tuua väiksema nõudluse, kuna väiksema jõukusega leibkondadel on vähem rahalisi vahendeid. See võib mõjutada tarbimist, investeeringuid ja lõpuks majanduskasvu. Lisaks võib sellel olla ka poliitiline mõju, kuna sotsiaalne ebavõrdsus põhjustab sageli rahulolematust ja poliitilist ebastabiilsust. Seetõttu on oluline võtta meetmeid, et vähendada euroala varalist ebavõrdsust ning tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.