Suche
Mein Konto
Kasv idas: Poola ja Horvaatia mööduvad Austriast!
EL-i kevadprognoos 2025: Horvaatia, Poola ja Tšehhi majanduskasv on rekordiline, Austria aga kahaneb.
Kasv idas: Poola ja Horvaatia mööduvad Austriast!
Euroopa majanduslik olukord näitab aeglast, kuid püsivat kasvu, eriti teatud Kesk-Ida-Euroopa piirkondades. Valju Ajakirjandus Positiivseid arenguid on näha Horvaatias, Poolas ja Tšehhis, samas kui Austria on ainuke EL-i liikmesriik, kus 2025. aastal väheneb -0,3%. Need erinevad ELi-sisesed suundumused kajastuvad ka Euroopa Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosis.
2024. aastal prognoositakse SKP kasvuks EL-is mõõdukat 1,0% ja euroalal 0,8%. Kasvuprognoosid tõusevad 2025. aastal ELis 1,6%ni ja euroalal 1,4%ni. See stabiilsus saavutatakse hoolimata suurematest geopoliitilistest riskidest ja majanduse stagnatsioonist Saksamaal, mis taastub ebakindluse tõttu aeglaselt. ELi esindus teatatud.
Majanduslikud tipphetked Kesk-Ida-Euroopas
Poola paistab silma EL-i suuruselt kuuenda majandusega, mille SKT kasv on prognoositud 3,3%. Poola positiivseteks näitajateks on suur siseturg, suured investeerimismahud ja stabiilne 3,6% inflatsioon. Seda seostatakse märkimisväärse, vaid 2,8%-lise töötuse määraga, mis tähendab de facto täielikku tööhõivet. Järgneb Horvaatia hinnanguliselt 3,2% kasvuga, mida toetavad tugev eratarbimine ja ELi rahastamine. Tšehhi Vabariigis on stabiilne sisemajandus, kus negatiivset kaubandusbilanssi kompenseerib sisetarbimine.
- Wachstumsaussichten:
- Polen: 3,3%
- Kroatien: 3,2%
- Tschechien: Stabil, positive Trends durch Binnenkonsum
Seevastu Ungaris on "ebakindel ärikeskkond", mis viib keskmisest madalamale kasvule. Kuigi eratarbija võim areneb positiivselt, näitavad ettevõtted oma investeeringutes vaoshoitust. Teine aspekt on Ungari EL-i-vastane kurss, mis viis olulisest ELi rahastamisest loobumiseni. Sellegipoolest prognoositakse 2026. aastaks SKP kasvuks 2,5%, mida toetavad tugev eratarbimine ja paranenud ekspordiväljavaated.
Üldine majanduslik stabiilsus
EL tervikuna näitab stabiilse majandusliku vastupanuvõime märke. ÜTHI-inflatsiooni langus viitab sellele, et ostujõud on järk-järgult taas tõusmas, prognoositav inflatsioonimäär 2024. aastal on 2,7%, langedes 2025. aastal 2,2%ni. Seda arengut peetakse positiivseks, eriti arvestades viimaste aastate väljakutsete järgset majanduse taastumist.
Konkurentsivõime ja vastupidavuse suurendamise vajadust rõhutavad mitmed ELi esindajad. Neid väljakutseid leevendab aga paranev tööhõive ja stabiilne eratarbimine, samas kui keskmine töötuse määr oli 2023. aastal 6,0%.
Üldiselt viitavad väljavaated 2025. aastaks ELi majandusolukorra aeglasele, kuid püsivale paranemisele. Kui mõned riigid on stagnatsioonis või kahanemises, siis teised, näiteks Poola ja Horvaatia, näitavad oma positiivsete majandusnäitajate kaudu, et ka ELis on olulisi kasvuvõimalusi.