Suche
Mein Konto
Vaherahu tollisõjas: USA ja Hiina hingavad kergendatult!
13. mail 2025 leppisid USA ja Hiina kokku 90-päevases relvarahus tariifisõjas, tekitades ülemaailmselt positiivseid reaktsioone.
Vaherahu tollisõjas: USA ja Hiina hingavad kergendatult!
13. mail 2025 teatati USA-Hiina kaubanduskonfliktis üliolulisest sammust: kahe riigi vahel lepiti kokku 90-päevane relvarahu tariifisõjas. Seda tegi Kauplemiskoosolek aruanded, mis tõstavad esile ka olulisi muudatusi karistustariifides. USA alandab Hiina impordi tollimakse 145%-lt 30%-le, samal ajal kui Hiina alandab USA imporditollimakse 125%-lt 10%-le. Nende meetmete eesmärk on viia kahepoolsete kaubandussuhete taastumiseni lühiajaliselt.
Leping sisaldab ka Hiina kohustust kaotada kriitiliste toorainete ekspordipiirangud. Finantsturgude reaktsioon nendele arengutele oli püsivalt positiivne; aktsiahinnad tõusid kogu maailmas. Nimelt sulgus S&P 500 kõrgeimal tasemel alates märtsi algusest ja Nasdaq Composite saavutas kõrgeima taseme alates veebruari lõpust. Ka USA dollar reageeris positiivselt ja jõudis ühe kuu kõrgeimale tasemele 101,67.
Turu areng ja majandusmõjud
Lisaks aktsiahindade tõusule näitavad leevendust ka sentimendinäitajad reaalmajanduses. Näiteks Austraalia tarbijate meeleolu tõusis 2,2%. Positiivseid uudiseid sai ka Ühendkuningriigi jaemüük, mis kasvas aprillis aastaga 7,0%. See võib viidata kasvavale usaldusele majanduskeskkonna vastu.
Vaatamata positiivsetele arengutele on USA ja Hiina vahelised põhimõttelised konfliktid endiselt lahendamata. Peamised küsimused, nagu kaubavahetuse puudujääk, mis 2017. aastal oli umbes 375 miljardit dollarit, ja fentanüülikriis on endiselt vaieldavad. Ettevõtted ja turuosalised otsivad suuremat selgust läbirääkimiste edenemises, kuna lõpliku kokkuleppe osas on endiselt ebakindlust.
Kaubanduskonflikti taust
USA ja Hiina vaidlused on kestnud 2018. aasta märtsist ning neid iseloomustavad vastastikused karistustollid. USA valitsus kehtestas algselt tollid Hiinast pärit impordile umbes 370 miljardi dollari väärtuses. Hiina vastas tariifidega USA impordile, mis pingestas kaubandussuhteid veelgi. 2020. aasta jaanuaris allkirjastati esimese faasi kaubandusleping, mis kohustas Hiinat ostma kahe aasta jooksul 200 miljardi dollari väärtuses USA tooteid.
Kuid selle lepingu rakendamine oli aeglane. Kriitikud kirjeldasid lepingut kui "juhitud kaubandust", tekitades muret WTO põhimõtete võimaliku rikkumise pärast. USA Hiina-suunalise ekspordi kavandatud suurendamine saavutati vaid osaliselt ja kaubavahetuse puudujääk jäi USA majanduse jaoks pakiliseks probleemiks.
Kauplemisstrateegia muudatused tekitavad küsimusi, eriti seoses mõjuga USA majandusele. Tollipoliitika ja kaubanduskonfliktid avaldasid kolmandatele riikidele erinevat mõju ning avaldasid negatiivset mõju USA majanduskasvule ja tööhõivele. Saab näha, kuidas järgmised kolm kuud kulgevad ja kas nüüd võetud meetmed viivad konflikti püsiva lahenduseni.