Miks finantseksperdid tarneahela seadust tagasi lükkavad – taust ja mõju

Miks finantseksperdid tarneahela seadust tagasi lükkavad – taust ja mõju

Vastavalt aruandele www.n-tv.de, leppisid EL-i riigid ja Euroopa Parlament kokku tarneahela seaduses, mille eesmärk on karistada laste tööjõu, ekspluateerimise ja keskkonnareostuse eest ettevõtete poolt. Kui keskkonna- ja inimõigusorganisatsioonid tervitavad seadust, siis Saksa majandusteadlased väljendavad muret selle mõju pärast Euroopa ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Saksa Tööstuste Föderatsiooni (BDI) tegevdirektori Tanja Gönneri sõnul ähvardab seadus ettevõtteid kõrgete nõuete ja õigusliku ebakindluse tõttu. Kriitikud kurdavad ka selle üle, et paljude arengumaade ja tärkava turumajandusega riikide tarnijad ei ole Euroopast tulenevateks nõueteks valmis ning seadus kujutab ettevõtetele suurt bürokraatlikku koormust.

EL on otsustanud, et teatud suurusega ettevõtted on tarneahela seaduse alusel kohustatud tuvastama oma tegevuse negatiivsed mõjud inimõigustele ja keskkonnale ning võitlema võimalike tagajärgedega. Samuti peavad nad jälgima väärtusahela partnerettevõtete keskkonna- ja sotsiaalsete standardite järgimist. Rikkumiste korral ähvardab ettevõtteid trahv kuni viis protsenti nende ülemaailmsest müügist. Huvitaval kombel ei kehti seadus esialgu finantssektorile, mida mõned kriitikud peavad kasutamata võimaluseks muuta ka finantssektor vastutavaks.

Tarneahela seaduse mõju võib olla märkimisväärne. Bürokraatlik koorem ja võimalikud karistused võivad viia selleni, et Euroopa ettevõtted ei mitmekesista oma tarneahelaid ja tõmbuvad välja kolmandatest riikidest. See võib mõjutada nende ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja vabastada Hiina ettevõtted selles valdkonnas. Lisaks võib finantssektori ajutine vabastamine kaasa tuua selle, et investeeringud ja laenud aitavad jätkuvalt kaasa inimõiguste rikkumistele ja keskkonnakahjudele, mida mõned organisatsioonid on kritiseerinud.

Üldiselt on tarneahela seadus vastuoluline teema, mis tekitab nii toetajaid kui ka kriitikuid. Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide lõplik heakskiit on veel pooleli, kuid võimalik mõju turule ja finantssektorile on juba praegu intensiivsete arutelude objekt. Jääb näha, kuidas olukord areneb ja milliseid kohandusi saab teha kriitikute murede lahendamiseks.