Ajateenistuse arutelu: eksperdid hoiatavad drastiliste tagajärgede eest majandusele!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Arutelu kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamise üle avaldab mõju Saksamaa majandusele ja oskustööliste pakkumisele.

Die Debatte über die Wiedereinführung der Wehrpflicht hat Auswirkungen auf die Wirtschaft und Fachkräfteversorgung in Deutschland.
Arutelu kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamise üle avaldab mõju Saksamaa majandusele ja oskustööliste pakkumisele.

Ajateenistuse arutelu: eksperdid hoiatavad drastiliste tagajärgede eest majandusele!

Saksamaal käib praegu intensiivne debatt 2011. aastal rahuajal peatatud kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamise üle. Samal ajal kui liit teeb kampaaniat kohustusliku ajateenistuse juurde naasmise poolt, pooldavad seda osaliselt ka teised Bundestagi fraktsioonid peale vasakpoolsete. Sellega seoses taotleb kaitseminister Boris Pistorius vabatahtliku ajateenistuse kehtestamist, et suurendada Bundeswehri isikkoosseisu. Puudu on aga ühtsest kontseptsioonist, kuna koalitsiooniläbirääkimistel nõudis SPD vabatahtlikku teenistust, liit aga meestele ja naistele kohustuslikku teenistusaastat..

Sellega seoses avaldas 23-aastane Ülem-Frangimaalt pärit katuseehitaja Marc F. soovi ajateenistusse minna. Tema tööandja võitleb oskustööliste puudusega, kuna praegu on täitmata kaks ametikohta – olukord, mis on ehitussektoris laialt levinud. Ligi 2500 ehitusettevõtet otsib osalt buumipõlvkonna pensionile jäämise tõttu uusi töötajaid. Tööturuekspert Holger Schäfer selgitab, et mõju tööturule sõltub suuresti sõjaväekohustuste arvust ja kestusest. 20 000 värvatud töötaja puhul oleks mõju vaevalt märgatav; Tervete kohortide kutsumisel võib aga puudu olla umbes 700 000 noort.

Bundeswehri väljakutsed

Bundeswehril puudub praegu ligikaudu 100 000 sõdurit, et tagada vajalik kaitsevalmidus aastaks 2029. Arutelu kohustusliku ajateenistuse üle õhutavad julgeolekupoliitilised arengud Euroopas, näiteks Venemaa oht. Vaadates olukorda teistes riikides, siis sellised riigid nagu Rootsi ja Läti on pärast julgeolekupoliitika muudatusi taaskehtestanud kohustusliku ajateenistuse. Poliitiliste arvamuste eristumine Saksamaal on selge, kuna AfD kutsub üles pöörduma tagasi traditsioonilise ajateenistuse juurde, samal ajal kui teised parteid järgivad uusi kontseptsioone.

Näidatakse ka reklaamikohustuse sotsiaalset mõõdet: Uue üldkasuliku teenuse võimalik kasutuselevõtt võiks leevendada kliinikute, päevakodude ja vanadekodude koormust. Professor Panu Poutvaara Ifo Instituudist leiab, et ajateenistuse taaskehtestamine võiks olla riigieelarvele kuluefektiivsem, kuid sellega kaasnevad riskid koolituse edasilükkamise ja tööturule sisenemise tõttu. Poutvaara soovitab vabatahtlikku teenistust eelistada seni, kuni reservi suurus ei ületa veerandi vanusekohordi.

Majanduslikud mõjud ja majanduslikud kulud

Ajateenistuse taaskehtestamisel on potentsiaalsed majanduslikud kulud. Poutvaara loodud stsenaarium näitab mõju kogurahvatulule, mis võib langeda järgmiste eelduste alla:

stsenaarium Eratarbimise langus Rahvamajanduse kogutulu vähenemine
5% – 4 miljardit eurot – 3,4 miljonit eurot
25% – 20 miljardit eurot – 17,1 miljardit eurot
100% – 79 miljardit eurot – 69,7 miljonit eurot

Teadlased hoiatavad ka, et drastilise languse korral peaks Saksamaa võtma laenu välismaalt. Seda paljude kasarmute ja tankide lagunenud olude kontekstis, mille renoveerimine nõuab kahekohalisi miljardiinvesteeringuid..

Poliitiline debatt kohustusliku ajateenistuse üle on jätkuvalt pingeline, kuna üheaegselt tuleb lahendada vajadus hea positsiooniga sõjaväelaste järele ja oskustööliste puudusega tegelemine. Kas ajateenistusse naasmine ka katsumustele ka tegelikult vastuseid annab, on näha.