Vähem hooldatavaid lapsi: Saksi-Anhalti noorte hoolekandebürood reageerivad!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

2022. aastal langes Saksi-Anhalti noorte hoolekandebüroode hoole alla võetud inimeste arv viis protsenti, eriti 14–18-aastaste seas.

Im Jahr 2022 sank die Zahl der Inobhutnahmen durch Jugendämter in Sachsen-Anhalt um fünf Prozent, vor allem bei 14- bis 18-Jährigen.
2022. aastal langes Saksi-Anhalti noorte hoolekandebüroode hoole alla võetud inimeste arv viis protsenti, eriti 14–18-aastaste seas.

Vähem hooldatavaid lapsi: Saksi-Anhalti noorte hoolekandebürood reageerivad!

Saksi-Anhalti liidumaal võtsid noorte hoolekandebürood 2022. aastal hooldusesse kokku 1939 last ja noort, mis võrrelduna eelmise aastaga on vähenemine viis protsenti. See tähendab, et hooldusele võeti 103 inimest vähem kui 2021. aastal Lõuna-Saksamaa ajaleht teatatud. Nende juhtumite hooldusesse võtmise peamised põhjused on erinevad, suurima osakaaluga 671 juhtumiga on vanematele või ühele vanemale liiga suured nõudmised.

Märkimisväärne tegur on ka saatjata välismaalt saabumine, mis mõjutab 623 juhtumit, millele järgneb 336 hooletussejätmise juhtumit. Hooldusse võetud saatjata saabujate arvu vähenemine on märkimisväärne 17,7 protsenti. Suurem osa hooldusele võetud noortest on vanuses 14–18 aastat, mis vastab 1096 juhtumile. Suuruselt teise rühma kuuluvad alla kolmeaastased lapsed 232 juhtumiga.

Kaitsemeetmete keskmine kestus

Vastuvõtu keskmine kestus oli 2022. aastal 71 päeva, mis on pikem kui 2021. aastal 51 päeva. Eriti tähelepanuväärne on see, et iga kolmas juhtum lahenes vähem kui nädalaga. See näitab, et paljudel juhtudel on võimalik kiiresti leida lahendus, kuidas lapsed ja noored tuttavasse keskkonda tagasi tuua.

Hooldusse võtmise õiguslik raamistik

Laste ja noorte hooldusele võtmise õiguslik alus on selgelt määratletud. Noorte hoolekandebürood on kohustatud viivitamatult tegutsema juhtudel, kui on tegemist tungiva ohuga lapse heaolule. See kehtib eriti saatjata välismaalaste laste ja noorte kohta, kes sisenevad Saksamaale. Reeglina viiakse hooldamine ajutiselt sobivatesse kasuperedesse, rajatistesse või elamisvormidesse.

Selle meetme keskne eesmärk on kriisi selgitamine ja perspektiivi väljatöötamine koos vanemate või eestkostjatega. Isiku hooldusele võtmiseks on vajalik seadusjärgse eestkostja nõusolek. Kui sellist nõusolekut ei ole võimalik õigel ajal saada, peab noorte hoolekandeamet pöörduma viivitamatult perekonnakohtusse.

2022. aastal võeti üleriigiliselt regulaarselt hooldusele 37 880 last ja noort. Umbes 8000 neist tegid seda omal soovil, keskendudes ka 14–18-aastastele. Peaaegu kaks kolmandikku sellest rühmast olid naised. Suurem osa hooldusele võetud inimestest olid tingitud kiireloomulistest ohtudest laste heaolule, mis moodustas ligikaudu 29 800 inimest.

Laste hoolde võtmine on noorte hoolekande keskne ülesanne, mille tagavad avalikud pakkujad. Kümme aastat pärast saatjata välismaa alaealiste ajutise hoolduse regulatsiooni kehtestamist on nende Saksamaale saabuvate alaealiste arv 2022. aastal kasvanud 28 564-ni. Märkimisväärne tõus oli eelkõige Ukraina sõja tõttu. Bundestagile laekub aastaaruanne saatjata välismaa alaealiste olukorra kohta.