Ärivõitlused kohustusliku ajateenistuse pärast: keskenduge naistele ja migrantidele!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Artiklis tuuakse välja praegune arutelu kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamise üle Saksamaal, mida nõuavad juhtivad majanduseksperdid, et võidelda oskustööliste puudusega ja kindlustada kaitsevõime. Samuti arutatakse eeliseid ja väljakutseid, eriti naiste ja migrantide jaoks.

Der Artikel beleuchtet die aktuelle Debatte um die Wiedereinführung der Wehrpflicht in Deutschland, die von führenden Wirtschaftsexperten gefordert wird, um Fachkräftemangel zu bekämpfen und die Verteidigungsfähigkeit zu sichern. Diskutiert werden auch die Vorzüge und Herausforderungen, insbesondere für Frauen und Migranten.
Artiklis tuuakse välja praegune arutelu kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamise üle Saksamaal, mida nõuavad juhtivad majanduseksperdid, et võidelda oskustööliste puudusega ja kindlustada kaitsevõime. Samuti arutatakse eeliseid ja väljakutseid, eriti naiste ja migrantide jaoks.

Ärivõitlused kohustusliku ajateenistuse pärast: keskenduge naistele ja migrantidele!

Arutelu kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamise üle Saksamaal on muutunud teravamaks, eriti arvestades oskustööliste nappust, mida peetakse Saksa ettevõtete üheks suurimaks probleemiks. Erinevate sektorite juhid toetavad seda ideed üha enam, et tagada nii rahu kui ka vabadus geopoliitiliste pingete keskel, eriti Venemaaga. Tööandjate liidu Gesamtmetall juht Oliver Zander rõhutab, et Bundeswehr ei saa loota ainult vabatahtlikele, et suurendada vägede arvu 180 000 sõdurilt 260 000 sõdurile ning tagada kaitsevõime hädaolukorras üle 400 000 sõduri. Pilt teatab, et Zander rõhutab vajadust seada majanduslikud huvid ajateenistuse nõuetest ettepoole.

Teine Zanderi argument on see, et ajateenistus on pikemas perspektiivis majanduslikult kasulikum kui sõjalised konfliktid. Ka keskmise suurusega ettevõtete juht Christoph Ahlhaus toetab seda algatust ja nendib, et majandusele tulevad kasuks noored ajateenijad, kes saavad Bundeswehri väljaõppe ja seejärel töötavad tsiviilsektoris. Zander nõuab ka põhiseaduse muudatust, mis võimaldaks ka naistel teenida. Teine tema nõudmise aspekt hõlmab sõjaväe- ja asendusteenistuse kaudu Saksa kodakondsuse saanud migrantide pühendumist uuele kodumaale.

Poliitilised vaated ja alternatiivid

Praegustes debattides on sõna võtnud ka kaitseminister Boris Pistorius, kes toetab Rootsi süsteemiga sarnast mudelit. Rootsis võetakse sõjaväeteenistusse kõik noored – nii naised kui ka mehed – ning vaid osa neist on tegelikult põhiajateenistuses. See 2018. aastast taas kehtiv meetod nõuab aga poliitiliste enamuste rakendamist ka Saksamaal. reservväelaste ühendus juhib tähelepanu, et Saksa Liidupäeva relvajõudude komissar Eva Högl on traditsioonilise ajateenistuse vastu, kuid on avatud alternatiivsetele mudelitele.

Patrick Sensburg viitab olulisel määral ka sellele, et Saksamaa ei suudaks ilma kohustusliku ajateenistuseta oma kaitsevõimet säilitada. Ta kritiseerib Bundeswehri sihtrühma 203 000 sõdurit ebapiisavana ning on pühendunud igakülgsele logistika ja toetuse üle arutlemisele. Professor dr Carlo Masala rõhutab, et Bundeswehri sees on kaadriprobleem ja tõhus debatt ajateenistuse üle on hädavajalik. Samuti soovitab ta välja töötada stiimulid teenustele, et muuta need noorte jaoks atraktiivsemaks.

Bundestagi liige Robin Wagener seevastu võtab sõna kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamise vastu, sest on veendunud, et see ei suuda lahendada olemasolevat kaadriprobleemi. Masala kutsub ühiskonda üles kasvatama teadlikkust kaitsevajadusest. Patrick Sensburg kordab vabaduse ja heaolu väärtuste kaitsmise tähtsust, samas kui Rootsi saatkonna kaitseatašee kapten Jonas Hård af Segerstad soovitab uurida ajateenistuse taasaktiveerimise väljakutseid.