Suche
Mein Konto
Majandus surve all: reforme on vaja – mida valitsus plaanib?
Ettevõtete esindajad nõuavad reforme ja leevendust 2025. aasta eelarves. Vaja on kiireloomulisi meetmeid oskustööliste puuduse ja investeeringute stagnatsiooni vastu.
Majandus surve all: reforme on vaja – mida valitsus plaanib?
Ettevõtluse esindajad Saksamaal on üha enam rahulolematud föderaalvalitsuse suhtumisega, mis keskendub praeguses eelarvedebatis eelkõige suurematele kulutustele. DIHK peadirektor Helena Melnikov annab mõista, et kavandatav uus võlg avab rahalist mänguruumi, kuid toob endaga kaasa ka suure vastutuse. Ta kutsub üles „reformi otsustavale käigule” ning kavandamise, heakskiitmise ja lepingu sõlmimise menetluste kiirendamisele. Lisaks tuleb kiiresti edasi lükata bürokraatia vähendamist, et pakkuda erasektorile paremat investeerimiskliimat, sest 90% kõigist Saksamaa investeeringutest tuleb just sellest piirkonnast.
BVMW tegevdirektor Christoph Ahlhaus väljendab samuti rahulolematust must-punase koalitsiooni majanduspoliitikaga. Ta kutsub üles alandama makse, leevendama energiahindu ja läbi viima terviklikke heaoluriigi reforme. Ka Stefan Körzell DGB-st nõuab selles kriitilises olukorras, et tulevasi investeeringuid ei tohi mängida heaoluühiskonna vastu. Ta pooldab püsivaid lahendusi omavalitsuste tulude tugevdamiseks, näiteks rikkusemaksu ja õiglasema pärandimaksu kehtestamise kaudu.
Investeeringud ja sotsiaalne vastutus
Kuigi DGB suhtub põhimõtteliselt positiivselt 2025. aasta eelarvesse, mis näeb ette investeeringuid 116 miljardi euro ulatuses, hoiatab ta võimalike täiendavate eelarveaukude eest, mis võivad tekkida nõutavatest ettevõtte tulumaksu kärbetest. VdK president Verena Bentele tõstab esile kasvavaid lünki tervise- ja hoolduskindlustuses. Ta kutsub üles reformima võlapidurit, et võimaldada pikaajalisi investeeringuid heaoluühiskonda ja võidelda kasvava ebavõrdsuse vastu.
Vastavalt IMK Paljud ülalmainitud väljakutsed on seotud Saksamaa majandusliku heaolu põhjaliku vähenemisega. Raha- ja fiskaalpoliitika reageeris algselt hinnašokkidele asjakohaselt, kuid alates 2023. aasta algusest on näha juba liidu konstitutsioonikohtu otsusest tulenevaid rahapoliitilisi piiranguid ja finantspoliitilisi reaktsioone. Need arengud on karmistanud fiskaalpoliitikat, samal ajal kui majandus on endiselt habras. Kiiresti on vaja võlapidurit puudutavat reformi, et 2024. aastal ära hoida stagnatsioonitendentsi.
Teine kriitiline punkt on vajadus sotsiaalselt vastuvõetava ja jõukust suurendava dekarboniseerimise järele. Keskendumine CO2 hindadele ja kliimarahale elaniku kohta toob kaasa riske ja jaotuspoliitilisi probleeme, mistõttu peaks CO2 hind olema osa terviklikumast vahendite kombinatsioonist. Tööturg on surve all, kuna lühiajaliselt suureneb tööpuudus, samas kui keskpikas perspektiivis on oht, et oskustöölisi napib. Töötajate aktiveerimine ja koolitamine nõuab pikaajalisi rahalisi vahendeid.
SPD parteijuht Lars Klingbeil tutvustab teisipäeval Bundestagis 2025. aasta eelarveseaduse eelnõud ja tutvustab lähiaastate finantsplaane. Arutelu tekitab Saksamaa poliitilisel ja majanduslikul maastikul juba palju poleemikat.