Eluasemepuudus Saksamaal: valitsus kuulutas välja uue ehitusrünnaku!

Eluasemepuudus Saksamaal: valitsus kuulutas välja uue ehitusrünnaku!

Föderaalvalitsus kavatseb Saksamaal tungivale eluasemepuudusele vastu astuda elamuehituse rünnakuga. See toimub taustal, et elamuehituse suundumus oli ilmne juba enne praeguse valitsuse moodustamist. Kinnisvaraturul on aga murettekitavaid hoiatusmärke, mis seavad kahtluse alla igasuguse positiivse arengu. Eksperdid rõhutavad, et uut ja soodsat elamispinda luuakse liiga vähe ning kantseleis saabuva “elamuehituse tippkohtumise” eel on elamu- ja kinnisvaravaldkonnas pingeline meeleolu.

Numbrid räägivad enda eest: 2023. aasta juulis kinnitati vaid 21 000 korterit, mis on 31,5% vähem kui aasta varem. Kokkuvõttes langes kooskõlastuste arv esimese seitsme kuuga 156 200-ni, mis vastab 27,8% langusele. Eelkõige langes ühepereelamute ehituslubade arv 36,5%, 30 800-le. Kasvavad rahastamis- ja ehituskulud kujutavad endast olulist takistust uusehitusele ja aeglustavad tööstuse tegevust.

Majanduslikud väljakutsed

Ka Saksamaa suurimad börsiettevõtted on püsiva majanduskriisi ja karmi konkurentsi surve all. USA presidendi Trumpi kehtestatud tariifid võivad tekitada lisakoormust ja halvendada veelgi majanduslikku olukorda. Samuti valitseb ebakindlus Osnabrücki Volkswageni tehase tuleviku osas, mida Alam-Saksi liidumaa valitsusjuht rõhutab kui autofirma vastutust asukoha eest.

Ka kinnisvarasektori väljakutsed on massilised: kinnisvarakontsern Vonovia on juba peatanud kümneid tuhandeid ehitusprojekte ning üha sagedamini esineb maksejõuetust ehitusettevõtete, sealhulgas Centrum Grupi, Gerchi ja Project kinnisvaragrupi seas. Need arengud aitavad kaasa tõsisele elamispindade puudusele Saksamaal, mis Eduard Pesteli Instituudi andmetel on suurem kui 20 aasta jooksul, kus praegu on puudu üle 700 000 korteri.

Üürihindade tõus ja kinnisvarahindade langus

Hoolimata uusehituse järsust langusest ja kinnisvaraturu probleemidest on suurtes linnades küsitavad üürid tõusmas. 2025. aasta esimesel poolel kasvasid need 6,7%, Berliinis registreeriti 16,7% tõus. München on jätkuvalt riigi kalleim üüriturg, hinnaga 22,25 eurot ruutmeetri kohta. Seevastu majade hinnad on langenud teist aastat järjest, võrreldes eelmise aastaga langesid keskmiselt 9,9% – see on järsem langus alates 2000. aastast, mis on eriti märgatav suuremates linnades nagu Berliin, Hamburg ja München.

UBS-i analüütikud ennustavad aga, et kui finantseerimistingimused paranevad, võib keskpikas perspektiivis oodata kinnisvarahindade taastõusu. Frankfurdis ja Münchenis peetakse paljusid kinnisvara väga ülehinnatuks, mida tõendavad indeksi väärtused vastavalt 1,27 ja 1,35.

Elamuehituse ergutamiseks arutatakse selliseid ettepanekuid nagu leebemad nõuded, madala intressiga ehituslaenud ja paremad amortisatsioonivõimalused. Kinnisvaratööstus nõuab ka kinnisvara võõrandamismaksu alandamist, bürokraatia vähendamist ja riigi maa soodusmüüki, et parandada olukorda turul.

Arvestades neid väljakutseid, on föderaalvalitsuse vastus ülioluline. Kavandatavaid meetmeid uue elamispinna loomiseks võiks tõlgendada nii vastusena praegusele kriisile kui ka sammuna jätkusuutliku eluasemepoliitika suunas.

Lisateavet eluasemeturu praeguste arengute kohta leiate artiklitest Igapäevane peegel ja päevauudised.