Tollimaksud langevad, võlad kasvavad: Trump ja majanduskriis USA-s

Tollimaksud langevad, võlad kasvavad: Trump ja majanduskriis USA-s

USA seisab silmitsi keerulise majandusolukorraga, mida iseloomustavad suur riigivõlg ja jätkuvad kaubanduskonfliktid. Donald Trump teatas hiljuti tariifidest, mis lükati edasi või rakendati viimasel minutil. Teatud kaupade tariifid langevad 145%-lt 30%-le, kuid 10%-ne baastariif jääb alles kogu impordile, samuti tööstusharupõhised tariifid autodele, terasele, alumiiniumile, pooljuhtidele ja võib-olla ka ravimitele. Eksperdid hoiatavad, et need meetmed võivad vähendada tarbimist ja viia nõrga kasvuni. Näiteks Walmart on juba teatanud, et tõstab kõrgemate tariifide tõttu hindu. Keskmine efektiivne imporditariif USA-s on praegu 15%, mis on kuus korda kõrgem kui enne Trumpi ametisseastumist ja on tarbijatele suur väljakutse.

Kui S&P 500 indeks on alates aasta algusest taastunud, on väljavaated stabiliseerunud majandusele ebakindlad. Föderaalreservi esimees Jerome Powell väljendas muret võimalike püsivate tarnešokkide pärast ega soovi intressimäärasid langetada. Samal ajal võtab USA valitsus igal aastal uut võlga ligi 2 triljonit dollarit, mistõttu koguvõlg ületab aasta majandustoodangut. Moody's alandas USA krediidireitingut, mis tähendab, et riik on kaotanud kõigi kolme suurema reitinguagentuuri kõrgeima reitingu. Sellel võib olla pikaajaline negatiivne mõju välisinvestorite huvidele, kuigi USA-d peetakse endiselt atraktiivseks otseinvesteeringute sihtkohaks eelkõige tänu langevatele maksudele ja suurele müügiturule.

Kaubanduskonflikti mõju eurotsoonile

USA ja Euroopa vaheline kaubanduskonflikt ei mõjuta mitte ainult Ameerika, vaid ka Euroopa majandust. Need pinged mõjutavad Euroopa Keskpanga (EKP) rahapoliitikat. Euroopa kaitse tugevdamiseks on euroala riigid sunnitud võtma sadu miljardeid võlgu. See suurendab võlakirjaturgude äärmuslike reaktsioonide ohtu, eriti suure võlakoormusega riikides nagu Itaalia ja Prantsusmaa.

2011/2012 eurokriisi ajal tõusid riigivõlakirjade intressimäärad, mis mõjutas investorite kindlustunnet. Sarnase languse vältimiseks on EKP sellest ajast alates toetanud võlakirjade hindu ulatuslike ostude kaudu. Kõige olulisemat baasintressi, hoiuseintressi, on juba langetatud 4,0 protsendilt 2,75 protsendile, edasist kärpimist on oodata järgmisel EKP koosolekul. Selle kärbega võib kaasneda ebakindlus ülemaailmse tariifisõja suhtes, mis võib potentsiaalselt vallandada inflatsiooni hüppe.

Intressimäärade otsused ja inflatsiooniväljavaated euroalal

EKP president Christine Lagarde väljendas muret euroala inflatsiooniväljavaadete ebakindluse pärast. Saksamaal on inflatsioonimäär praegu 2,3 ​​protsenti ja eurotsoonis 2,5 protsenti, mis on kaugel keskpikast eesmärgist 2,0 protsenti. Mitmed EKP liikmed, sealhulgas Isabel Schnabel, kutsuvad üles arutelule intressikärbete võimaliku peatamise üle, et vältida intressimäärade liiga madalaks jäämist ning pikas perspektiivis kõrget inflatsiooni ja finantskriise. Surve keskpankadele kasvab kogu maailmas, mis võib ohustada rahapoliitika kujundajate sõltumatust ja stabiilsust.

Üldiselt on majandusolukord nii USA-s kui ka Euroopas jätkuvalt pingeline, samas kui finantsturu osapooled jälgivad tähelepanelikult, kuidas poliitilised otsused mõlemas piirkonnas mõjutavad majanduskeskkonda.