Häire majandusele: BGA president nõuab drastilisi reforme!

Häire majandusele: BGA president nõuab drastilisi reforme!

Majanduslikud väljakutsed Saksamaal süvenevad. Hulgimüügi, väliskaubanduse ja teenuste föderaalse liidu (BGA) president dr Dirk Jandura oli 2025. aasta teise kvartali praeguste SKT näitajate suhtes kriitiline. Ta märkis, et viimastel andmetel on näha sisemajanduse koguprodukti (SKT) langust, mis on suuresti tingitud nõrgast väliskaubandusest. Jandura rõhutab reformide kiireloomulisust Saksamaa kui ärikoha konkurentsivõime tõstmiseks. Tema arvates on Saksamaa "liiga kallis, liiga keeruline, liiga bürokraatlik ja liiga aeglane", mis seab ettevõtetele suuri väljakutseid.

SKP negatiivset arengut tõlgendatakse hoiatussignaalina hulgimüüjatele. Jandura juhib tähelepanu sellele, et majandustulemuste langus toob kaasa nõudluse vähenemise, mis tähendab tellimuste vähenemist ja klientide hinnatundlikkuse suurenemist. Arvestades keerulist välispoliitilist olukorda, kutsub ta föderaalvalitsust üles võtma kiiremaid ja selgemaid meetmeid majanduse elavdamiseks.

Majandusaasta aruanne ja struktuurilised väljakutsed

Föderaalkabineti poolt 29. jaanuaril 2025 kinnitatud majandusaasta aruande raames määrati kindlaks majandus- ja finantspoliitilised prioriteedid ning 2025. aasta majandusprognoos. Raport näitab, et Saksamaa majandus on pärast kaheaastast stagnatsiooni raskes olukorras. 2024. aastal andsid kasvuimpulsid peamiselt avaliku ja eratarbimise kulutustest, samas kui investeeringud vähenesid ja ekspordile orienteeritud tööstus kannatas tootmiskulude kasvu tõttu.

Föderaalvalitsus eeldab, et hindadega korrigeeritud SKT kasvab 2025. aastal 0,3 protsenti, kuid sisenõudlus jääb esialgu nõrgaks. Eratarbijate kulutused kasvavad eeldatavasti 0,5 protsenti, samas kui investeeringud seadmetesse 1,1 protsenti. Sellele vaatamata on oodata ehitusinvesteeringute 0,6 protsendi ja ekspordi mõningast langust 0,3 protsenti. Võrdluseks eeldatakse, et import kasvab 1,9 protsenti.

Föderaalvalitsuse reformid ja meetmed

Seda pingelist olukorda silmas pidades on iga-aastases majandusaruandes välja toodud neli keskset struktuurilist väljakutset: geopoliitiline pööre, rahvastiku vananemine, kliimamuutused ja tähelepanuta jäetud asukohategurid. Vastuseks nendele väljakutsetele on föderaalvalitsus võtnud meetmeid bürokraatia vähendamiseks ning planeerimis- ja heakskiitmisprotsesside parandamiseks. Lisaks viidi ellu reforme tööjõupotentsiaali paremaks ärakasutamiseks ja sissetulekuvõime stabiliseerimiseks.

Teiseks oluliseks aspektiks on energiavarustuse stabiliseerumine energiakriisi ajal ja taastuvenergiate kiirenenud laienemine. Föderaalvalitsus järgib mõõdukalt piiravat fiskaalpoliitikat, et vähendada eelarvevabadust. Kliimapoliitika osas seab raport eesmärgiks vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 65 protsenti.

Nende meetmete eesmärk on parandada elukvaliteeti ja asetada heaoluga seotud aspektid majanduspoliitika keskmesse. Jandura ja iga-aastane majandusaruanne näitavad selgelt, et on saabunud aeg otsustavateks reformideks, et muuta Saksamaa taas konkurentsivõimeliseks.

Muutuste kiireloomulisus ja reformivajadus on selged sõnumid mõlemalt BGA-lt teatatud samuti föderaalvalitsuse aasta majandusaruandes näidatud on. Vajadus tegutseda on ilmselge ja järgmised kuud on Saksamaa majanduse taastumise jaoks otsustava tähtsusega.