Vana võim majandusele: aktiivsed pensionid peaksid pensionärid pardale tooma!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Saksamaa majanduslik olukord on murettekitav. CDU peasekretär nõuab aktiivse pensioni kehtestamist, mis võimaldaks pensionäridel kauem töötada ja tõsta tootlikkust.

Vana võim majandusele: aktiivsed pensionid peaksid pensionärid pardale tooma!

Saksamaa majandus on viis aastat näidanud seisakut kasvu, mis seab suuri väljakutseid nii ettevõtetele kui ka töötajatele. Valju Overton SKT reaalkasv aastatel 2019–2024 oli vaid 0,3 protsenti. Tootlikkus kasvas samal perioodil vaid 0,3 protsenti aastas, mis on märkimisväärne langus võrreldes 1,2 protsendiga aastas aastatel 1991–2020. Selline majandusseisak tekitab ekspertide seas muret Saksamaa majanduse edasise toimimise pärast.

Selle olukorra valguses kutsub CDU peasekretär Carsten Linnemann üles vanemaealisi kauem töötama. “Aktiivse pensioni” ettepanek näeb pensionäridele, kes töötavad üle seadusjärgse vanaduspensioniea, maksuvaba tulu kuni 2000 eurot. Selle mudeli eesmärk on soodustada nende vanemate inimeste suuremat osalemist tööturul, kes juba saavad kasu määrustest, mis suurendavad nende pensioniõigusi 0,5 protsenti kuus, kui nad töötavad pärast pensioniikka jõudmist.

Probleemne pensioni olukord

“Aktiivse pensioni” kehtestamisse suhtutakse aga kriitiliselt. Kriitikud kardavad tühimõju, millest saavad kasu eelkõige hästitasustatud pensionärid. Moritz Schularick Kieli Maailmamajanduse Instituudist väidab, et 30-protsendiline töötundide suurendamine võib suurendada SKT-d 4,5 triljonilt 6 triljonile eurole. Vaatamata potentsiaalsele majanduslikule kasule on nii tööviljakus kui ka investeerimismäär ajalooliselt madalal tasemel.

Valitsuse poliitika ja stiimulid

Koalitsioonipartnerid Liit ja SPD plaanivad muuta eakate jaoks töö atraktiivsemaks läbi “aktiivpensioni”. Koalitsioonileppe keskne element on maksuvabastus pensionäridele, kes on jõudnud pensioniikka ja saavad teenida kuni 2000 eurot. Vastavalt päevauudised Eeskirjade täpne ülesehitus jääb aga ebaselgeks, eriti mis puudutab kehtivaid maksuregulatsioone.

Eksperdid hoiatavad väljakutsete eest, mis võivad tekkida, kuna tööealine elanikkond peaks 2035. aastaks vähenema 1,5–4,7 miljoni inimese võrra. Määrusest võivad kasu saada ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kuid see võib kaasa tuua suurema bürokraatia. Lisaks peavad pensionärid, kes saavad põhikindlustust, tähelepanu pöörama muudele lisasissetuleku saamise nõuetele.

Beebibuumi põlvkonna pensionile jäämisest tingitud oskustööliste vähenemine suurendab vajadust luua pensionieas töötamiseks stiimuleid. Kuigi on vaja põhjalikku analüüsi, et teha kindlaks, kas kõrgem maksusoodustus on parim võimalik vahend oskuste puuduse lahendamiseks, siis arutelu „aktiivpensioni“ ja selle võimaliku mõju üle tööturule on tuleviku seisukohalt ülioluline.