Analüüs: USA inflatsiooniseadus ja Euroopa dekarboniseerimispoliitika – finantseksperdi vaade
USA president Joe Biden võttis www.merkur.de raporti kohaselt vastu niinimetatud inflatsiooni vähendamise seaduse (IRA), millega ta soovib anda taastuvenergiale miljardeid toetusi, et muuta USA majandus taastuvenergiale ja seeläbi võidelda kliimamuutuste vastu. Prof dr Stefan Kooths, Kieli Maailmamajanduse Instituudi asepresident, rõhutab aga, et praegune Euroopa ettepanek dekarboniseerimispoliitika kohta ei ole piisav ega anna reaalset panust kliimamuutuste vastu võitlemisse. Ta väidab, et dekarboniseerimispoliitika eripära seisneb globaalses koordinatsiooniprobleemis ega eelda majandustegevuse üle terviklikku riiklikku kontrolli. Prof dr Koothi analüüs toob välja...

Analüüs: USA inflatsiooniseadus ja Euroopa dekarboniseerimispoliitika – finantseksperdi vaade
USA president Joe Biden võttis www.merkur.de raporti kohaselt vastu niinimetatud inflatsiooni vähendamise seaduse (IRA), millega ta soovib anda taastuvenergiale miljardeid toetusi, et muuta USA majandus taastuvenergiale ja seeläbi võidelda kliimamuutuste vastu. Prof dr Stefan Kooths, Kieli Maailmamajanduse Instituudi asepresident, rõhutab aga, et praegune Euroopa ettepanek dekarboniseerimispoliitika kohta ei ole piisav ega anna reaalset panust kliimamuutuste vastu võitlemisse. Ta väidab, et dekarboniseerimispoliitika eripära seisneb globaalses koordinatsiooniprobleemis ega eelda majandustegevuse üle terviklikku riiklikku kontrolli.
Prof dr Koothi analüüs toob välja, et majanduse dekarboniseerimine ei nõua uut kvootide eraldamise protsessi, vaid pigem on ülioluline heitkoguste ülemaailmne koordineerimine. Ta väidab, et saastevabade tootmisprotsesside subsiidiumid mõjutavad CO₂ hinda ja tasakaalustavad seega kaks dekarboniseerimispoliitika vahendit üksteise vastu. See tähendab, et ümberkujunev tööstuspoliitika muudab heitkoguste üleilmse koordineerimise pigem keerulisemaks kui lihtsamaks.
Lõpetuseks juhib prof dr Kooths tähelepanu sellele, et poliitika, mis püüab tööstuspoliitiliste sekkumiste abil kontrollida dekarboniseerimise majanduslikke tagajärgi, tõotab vähe edu. Ta toob esile hinnapõhise lähenemise eelised dekarboniseerimisel võrreldes tööstuspoliitilise lähenemisviisiga. See analüüs näitab, et ELi kavandatud dekarboniseerimispoliitika meetmed ei pruugi olla piisavad soovitud eesmärkide saavutamiseks ja tuleks kaaluda alternatiivseid lähenemisviise.
Loe allikaartiklit aadressil www.merkur.de