Analüüs: miks madalad palgad Mecklenburg-Vorpommernis kritiseerivad majanduspoliitikat

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ajalehe www.stern.de raporti kohaselt annavad Mecklenburg-Vorpommerni opositsiooniparteid ida ja lääne püsivast sissetulekute lõhest erinevalt. Rohelised nõuavad rohelise elektri tootmise kiirendatud laiendamist, et luua stiimuleid tööstusettevõtete asutamiseks, samas kui FDP kritiseerib osariigi valitsust eksliku majanduspoliitika pärast. Mecklenburg-Vorpommerni töötajate keskmine aastane brutotöötasu oli 2023. aastal umbes 39 600 eurot, mis on ligi 10 000 eurot ehk 20 protsenti alla riigi keskmise. Selle põhjuseks on väikeettevõtete madal tööstustihedus ja madal kollektiivläbirääkimiste ulatus. Kõrgeima keskmise aastasissetuleku, ligi 54 000 eurot, saavutasid Hesseni töötajad. Need sissetulekute erinevused põhjustavad...

Gemäß einem Bericht von www.stern.de, berichten die Oppositionsparteien in Mecklenburg-Vorpommern unterschiedlich über die anhaltende Einkommensschere zwischen Ost und West. Die Grünen fordern einen beschleunigten Ausbau der Ökostrom-Produktion, um Anreize für die Ansiedlung von Industrieunternehmen zu schaffen, während die FDP die Landesregierung für eine verfehlte Wirtschaftspolitik kritisiert. Der durchschnittliche Jahresbruttoverdienst von Arbeitnehmern in Mecklenburg-Vorpommern lag 2023 bei etwa 39.600 Euro, was knapp 10.000 Euro oder 20 Prozent unter dem Bundesdurchschnitt liegt. Dies wird auf die geringe Industriedichte und geringe Tarifbindung in kleinen Unternehmen zurückgeführt. Beschäftigte in Hessen erzielten das höchste durchschnittliche Jahreseinkommen von knapp 54.000 Euro. Durch diese Einkommensunterschiede ergeben sich …
Ajalehe www.stern.de raporti kohaselt annavad Mecklenburg-Vorpommerni opositsiooniparteid ida ja lääne püsivast sissetulekute lõhest erinevalt. Rohelised nõuavad rohelise elektri tootmise kiirendatud laiendamist, et luua stiimuleid tööstusettevõtete asutamiseks, samas kui FDP kritiseerib osariigi valitsust eksliku majanduspoliitika pärast. Mecklenburg-Vorpommerni töötajate keskmine aastane brutotöötasu oli 2023. aastal umbes 39 600 eurot, mis on ligi 10 000 eurot ehk 20 protsenti alla riigi keskmise. Selle põhjuseks on väikeettevõtete madal tööstustihedus ja madal kollektiivläbirääkimiste ulatus. Kõrgeima keskmise aastasissetuleku, ligi 54 000 eurot, saavutasid Hesseni töötajad. Need sissetulekute erinevused põhjustavad...

Analüüs: miks madalad palgad Mecklenburg-Vorpommernis kritiseerivad majanduspoliitikat

Vastavalt aruandele www.stern.de, annavad Mecklenburg-Vorpommerni opositsiooniparteid ida ja lääne vahelise sissetulekulõhe kohta erinevalt. Rohelised nõuavad rohelise elektri tootmise kiirendatud laiendamist, et luua stiimuleid tööstusettevõtete asutamiseks, samas kui FDP kritiseerib osariigi valitsust eksliku majanduspoliitika pärast. Mecklenburg-Vorpommerni töötajate keskmine aastane brutotöötasu oli 2023. aastal umbes 39 600 eurot, mis on ligi 10 000 eurot ehk 20 protsenti alla riigi keskmise. Selle põhjuseks on väikeettevõtete madal tööstustihedus ja madal kollektiivläbirääkimiste ulatus. Kõrgeima keskmise aastasissetuleku, ligi 54 000 eurot, saavutasid Hesseni töötajad.

Need sissetulekute erinevused võivad mõjutada piirkondlikku tööturgu ja majanduspoliitikat. Roheliste üleskutse laiendada taastuvenergiat ja luua stiimuleid tööstusettevõtetele võib tuua kaasa tööhõive kasvu ja suuremad sissetulekud selles sektoris. See võib omakorda tugevdada Mecklenburg-Vorpommerni majandust ja vähendada piirkondlikku sissetulekute lõhet.

FDP kriitika majanduspoliitika suunas viitab vajadusele investeerida haridusse, taristusse ja digitaliseerimisse, et tõsta riigi kui ärikoha atraktiivsust. Parem infrastruktuur ja digitaalsed ressursid võivad aidata meelitada ligi rohkem ettevõtteid ja edendada Mecklenburg-Vorpommerni majandusarengut.

Oluline on, et osariigi valitsus võtaks meetmeid sissetulekute lõhe vähendamiseks ja riigi jõukuse suurendamiseks. Seda on võimalik saavutada sihipäraste investeeringute, tööstuse ja taastuvenergia edendamise ning ettevõtetele stiimulite loomisega.

Lugege allikaartiklit aadressil www.stern.de

Artikli juurde