Brandenburgi konstitutsioonikohus vaatab läbi AfD hagi seoses abipaketiga: finantsekspert analüüsib Karlsruhe eelarveotsuse võimalikke mõjusid

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ajalehe www.merkur.de teatel uurib Brandenburgi konstitutsioonikohus AfD hagi miljardidollarilise Brandenburgi paketi kohta. Kohtunikud võtavad arvesse ka föderaalse konstitutsioonikohtu otsust 2021. aasta lisaeelarve kohta, millega tunnistati Corona miljardite ülekandmine kliima- ja transformatsioonifondi lubamatuks. See Brandenburgi pakett, mis näeb Ukraina sõja tagajärgedega toimetulekuks ette kuni kaks miljardit eurot uut võlga, on osa 2023/2024 topelteelarvest ning on muu hulgas mõeldud omavalitsustele, haiglatele, lasteaedadele, koolidele, ülikoolidele, spordiklubidele ja katastroofikontrolli laiendamiseks. Rahandusminister Katrin Lange uurib Karlsruhe kohtuotsuse võimalikke mõjusid paketile ja rõhutab, et...

Gemäß einem Bericht von www.merkur.de, prüft das Verfassungsgericht in Brandenburg eine Klage der AfD zum milliardenschweren Brandenburg-Paket. Die Richter berücksichtigen dabei auch das Urteil des Bundesverfassungsgerichts zum Nachtragshaushalt 2021, das die Übertragung von Corona-Milliarden auf den Klima- und Transformationsfonds für unzulässig erklärt hat. Dieses Brandenburg-Paket, das bis zu zwei Milliarden Euro neue Schulden zur Bewältigung der Folgen des Ukraine-Krieges vorsieht, wird Teil des Doppelhaushalts 2023/2024 sein und soll unter anderem an Kommunen, Krankenhäuser, Kita-Eltern, Schulen, Hochschulen, Sportvereine und den Ausbau des Katastrophenschutzes fließen. Finanzministerin Katrin Lange prüft die möglichen Auswirkungen des Urteils aus Karlsruhe auf das Paket und betont, dass …
Ajalehe www.merkur.de teatel uurib Brandenburgi konstitutsioonikohus AfD hagi miljardidollarilise Brandenburgi paketi kohta. Kohtunikud võtavad arvesse ka föderaalse konstitutsioonikohtu otsust 2021. aasta lisaeelarve kohta, millega tunnistati Corona miljardite ülekandmine kliima- ja transformatsioonifondi lubamatuks. See Brandenburgi pakett, mis näeb Ukraina sõja tagajärgedega toimetulekuks ette kuni kaks miljardit eurot uut võlga, on osa 2023/2024 topelteelarvest ning on muu hulgas mõeldud omavalitsustele, haiglatele, lasteaedadele, koolidele, ülikoolidele, spordiklubidele ja katastroofikontrolli laiendamiseks. Rahandusminister Katrin Lange uurib Karlsruhe kohtuotsuse võimalikke mõjusid paketile ja rõhutab, et...

Brandenburgi konstitutsioonikohus vaatab läbi AfD hagi seoses abipaketiga: finantsekspert analüüsib Karlsruhe eelarveotsuse võimalikke mõjusid

Vastavalt aruandele www.merkur.de, uurib Brandenburgi konstitutsioonikohus AfD hagi miljardidollarilise Brandenburgi paketi kohta. Kohtunikud võtavad arvesse ka föderaalse konstitutsioonikohtu otsust 2021. aasta lisaeelarve kohta, millega tunnistati Corona miljardite ülekandmine kliima- ja transformatsioonifondi lubamatuks.

See Brandenburgi pakett, mis näeb Ukraina sõja tagajärgedega toimetulekuks ette kuni kaks miljardit eurot uut võlga, on osa 2023/2024 topelteelarvest ning on muu hulgas mõeldud omavalitsustele, haiglatele, lasteaedadele, koolidele, ülikoolidele, spordiklubidele ja katastroofikontrolli laiendamiseks. Rahandusminister Katrin Lange uurib Karlsruhe kohtuotsuse võimalikke mõjusid paketile ja rõhutab, et Brandenburgis Corona erakorralisi laene ümber ei jagatud.

See edasi-tagasi seaduslik mõju võib oluliselt mõjutada Brandenburgi finantssektorit. Kui konstitutsioonikohus rahuldab AfD hagi abipaketi vastu, võib see põhjustada ebakindlust turul. Otsust oodatakse alles 2024. aastal, mis tähendab, et selline ebakindlus võib kesta pikemat aega. Sellel võib olla negatiivne mõju piirkonna investeeringutele, laenuandmisele ja majanduskasvule. Lisaks võivad Brandenburgi paketi raha kasutamise võimalikud piirangud või nõuded tähendada, et kavandatud projekte ja meetmeid ei saa plaanipäraselt ellu viia.

Seetõttu jääb üle oodata, kuidas Brandenburgi konstitutsioonikohus otsustab ja milliseid konkreetseid mõjusid see Brandenburgi finantssektorile ja turule avaldab. Tegevusetus kuni 2024. aastani võib kaasa tuua suure ebakindluse, millel võivad olla negatiivsed tagajärjed piirkonna majandusele. Seetõttu on oluline selle küsimuse arengutel silma peal hoida.

Loe allikaartiklit www.merkur.de

Artikli juurde