Leivahinnad tõusevad Iraanis taevasse: kodanikud on käras!

Leivahinnad tõusevad Iraanis taevasse: kodanikud on käras!

Iraanis avaldab elanikkonda taas drastiliselt tõusev toiduainete hind. 14. juulil 2025 teatas riiklik uudisteagentuur Shargh, et Teherani režiim on otsustanud kavandatud leivahindade tõstmise esialgu peatada. See toimub süveneva majanduskriisi taustal, mida iseloomustab põhitoiduainete kõrge hinnakorrigeerimine. Mitmes provintsis, nagu Razavi-Khorasan ja Qom, on aga vaikselt rakendatud märkimisväärseid hinnatõuse, mis tekitavad elanikkonnas muret ja pahameelt.

Teherani pagaritöökodadele on antud korraldus küpsetada leiba jooksvate hindadega, kuna Teherani gildi koja esimees Hamidreza Rastgar kinnitas hinnaplaanide edasilükkamist "eriliste asjaolude tõttu". Razavi-Khorasani provintsis tõusid subsideeritud ja poolsubsideeritud leiva hinnad 42–52 protsenti, mõjutades otseselt paljude kodanike toimetulekut. Mashhadis maksab Barbari leib nüüd 3000 tomani, Sangaki leib aga 5200 tomani.

Rahulolematuse sümbol

Leival on Iraanis tohutu sümboolne tähendus, eriti töölisklassi jaoks. Hinnamuutusi tajutakse mitte ainult majandusliku koormana, vaid otsese rünnakuna miljonite inimeste elatise vastu. Ajalooliselt on leivahinna tõus sageli tekitanud sotsiaalseid rahutusi. Režiim on plahvatusohtlikkusest teadlik ja viib läbi ohtlikku tasakaalustamist majandusliku surve ja poliitilise stabiilsuse vahel.

Lisaks on hiljutised põhitoiduainete (nt munad, riis ja liha) hinnatõus toonud kaasa protestimeeleavaldusi. Vägivaldsed kokkupõrked puhkesid väidetavalt riigi edelaosas neljapäeval, süüdati mošee ja rüüstati supermarket. Julgeolekujõud suutsid aga olukorra kontrolli alla saada.

Poliitilised toonid kriisis

Muu hulgas nõuavad meeleavaldajad viimastel nädalatel karmi kriitika osaliseks saanud president Ebrahim Raisi tagasiastumist. Paljud süüdistavad teda selles, et ta ei suuda täita oma valimislubadust majanduskriisi kiireks lõpetamiseks. Pole saladus, et Iraan on pikka aega vaevlenud tõsise majandus- ja finantskriisi käes. Seda kriisi on süvendanud USA sanktsioonid, mis kehtestati pärast Viini tuumaleppest taganemist 2018. aastal. Selle tulemusena ei ole Iraanil juurdepääsu oma pangakontodele välismaal ja tema rahvusvaluuta riaal on kaotanud üle 50 protsendi oma väärtusest.

Režiim on otsustanud piirkondliku hinnakorrigeerimise lähenemisviisi, et vältida suuri proteste pealinnas. Analüütikud ütlevad, et valitsuse eesmärk on hoida kontrolli all laialdast rahulolematust toiduainete hindade üle. Surve vähendada varem kehtestatud toetusi kujutab endast aga väljakutset, mis võib tõsiselt ohustada poliitilist stabiilsust.