2025. aasta föderaaleelarve: Lindner plaanib miljardite väärtuses investeeringuid!

2025. aasta föderaaleelarve: Lindner plaanib miljardite väärtuses investeeringuid!

Föderaalrahandusminister Christian Lindner tunneb praegu huvi investeerimisministri rolli vastu. Esmalt peab aga täitma oma kohustused 2025. aasta eelarve osas. Lindner on juba saanud oma eelkäija Lars Klingbeili eelarveprojekti, mis pakub märkimisväärseid muudatusi. Dokumendis on suures osas ette nähtud kaitse- ja julgeolekukulutuste võlapiduri mahavõtmine. Oluline aspekt on see, et on esmaseid märke, et majanduslangusest on üle saadud. Sellega seoses on plaanis ka 500 miljardi euro suurune lisapank taristuinvesteeringuteks, mida saab täielikult rahastada laenuga. Föderaaleelarve koostamise protsess on esitatud suhteliselt lihtsana, mis annab lootust kiireks täitmiseks.

Sellega seoses võttis föderaalkabinet vastu seaduseelnõu osariikide ja omavalitsuste infrastruktuuriinvesteeringute rahastamiseks. See näeb ette, et sihtinvesteeringuteks eraldatakse spetsiaalsest föderaalfondist 100 miljardit eurot. Nende investeeringute fookuses on haridus, transport, energeetika, digitaliseerimine, elamumajandus, haiglad ja kliimakaitse. Seaduseelnõuga rakendatakse põhiseaduse artikli 143h lõiget 2 ja luuakse seega vahendite eraldamise õiguslik alus.

Ressursside ja vastutuse jaotus

Kättesaadavaks tehtud 100 miljardit eurot jagatakse vastavalt Königsteini võtmele, mis on riikidele rahaliste vahendite õiglase jaotamise kord. Nende vahenditega toetatavad investeerimismeetmed peavad algama pärast 1. jaanuari 2025 ja neid saab kinnitada kuni 2036. aasta lõpuni. Föderaalfondi vahendeid tuleks kasutada paindlikult ja sihipäraselt ning vahendite kasutamise eest vastutavad osariigid. Võimalike kasutusvaldkondade hulka kuuluvad muuhulgas kodanikukaitse, transpordi infrastruktuur, haridustaristu ja digitaliseerimine.

Teine oluline osa eelnõust puudutab struktuurikomponenti. See võimaldab riikidel kasutada struktuurset võlaruumi 0,35 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Sellega seoses on kavas muuta ka eelarvepõhimõtete seadust, stabiilsusnõukogu seadust ja sanktsioonide maksete jaotamise seadust, et tagada kooskõla ELi õigusega. See stabiilsuse ja kasvu pakti reform toob kaasa ka uue Euroopa eelarvejärelevalve näitaja: netokulud. Seaduseelnõu reguleerib lõpuks lubatud struktuursete laenude jaotust üksikute riikide vahel.

Praegused arengud finantspoliitika vallas näitavad föderaalvalitsuse pingutusi rajada strateegiliste investeeringute kaudu alus tulevasele kasvule ja stabiilsusele.