Hiina majanduspoliitika surve all: kriitikud hoiatavad kokkuvarisemise eest!

Hiina majanduspoliitika surve all: kriitikud hoiatavad kokkuvarisemise eest!

Hiina majanduspoliitikat kritiseeritakse üha enam nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult. Mõjukas parteiajakiri seadis hiljuti kahtluse alla riigi majandusstrateegiad ja tekitas segadust. Kriitika keskendub liigsele tootmisvõimsusele ja hävitavatele hinnasõdadele peamistes tööstusharudes. Nende hulka kuuluvad eelkõige fotogalvaanika, liitiumakude ja elektrisõidukite sektor.

Agressiivsed hinnasõjad sunnivad ettevõtteid kvaliteedi osas järeleandmisi tegema. See pärsib innovatsiooni ja investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Sellised meetmed toovad kaasa sotsiaalsete ressursside tohutu raiskamise ja võlgade tekkimise ohu, mis võib lõppkokkuvõttes ohustada pikaajalist majanduskasvu. Lisaks majandusteadlastele avaldasid nendele arengutele kriitikat ka kommunistliku juhtkonna liikmed.

Regulatsiooni kriitika

Tulejoonel on ka kohalikud võimud. Neid kritiseeritakse selle eest, et nad reguleerivad kas liiga vähe või liiga palju. Regulatsioonid ei suuda majandusarengu tempoga sammu pidada. Mittetäielikud ettevaatusabinõud ettevõtete pankroti korral takistavad ülepakkumist tõhusalt ohjeldada. Mõned kohalikud omavalitsused loovad soodusmaksude ja -toetuste kaudu kunstlikke majandusparadiise.

Teine punkt on sõltuvus ekspordist, mida tugevdab nõrk sisenõudlus. Paljud Hiina kodanikud säästavad nõrga sotsiaalse turvavõrgu tõttu. Selline majanduslik olukord meenutab tugevalt 1990. aastatel Jaapani kogetud väljakutseid, mis lõpuks tõid kaasa märkimisväärse võla- ja deflatsiooniriski.

Rahvusvahelised pinged

Hiina agressiivne kaubanduspoliitika on nüüdseks löönud laineid rahvusvaheliselt, eriti suhetes USA ja EL-iga. Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas hoiatab selle poliitika pikaajaliste mõjude eest Euroopa julgeolekule ja töökohtadele. Jätkuv kriitika võib viidata vajalikule majanduspoliitika ümberkorraldamisele, et tagada jätkusuutlik kasv.

Globaalsel areenil on USA president Trumpi juhtimisel juurutanud agressiivse kaubanduspoliitika nn vabastamispäeva tariifidega. Need tariifid ei ole suunatud ainult Hiinale, vaid neil on mõju kogu maailmas. Eriti puudutab see arengumaid, samal ajal lammutatakse USAID-i. Hiina omalt poolt tugevdab oma majanduslikku kohalolekut globaalses lõunas. Hiina püüab saavutada mõju tollimaksuvaba turulepääsu, taristuprojektide ja investeeringute kaudu rohelistesse tehnoloogiatesse.

Hiina 14. viieaastane plaan rõhutab traditsiooniliste tööstusharude, nagu tekstiili- ja masinatööstus, moderniseerimise tähtsust. Oma majandusliku vastupanuvõime tugevdamiseks järgib Hiina isemajandamise ja ülemaailmsete väärtusahelate üle kontrolli strateegiat. Need meetmed toovad aga kaasa ka struktuurse ülepakkumise paljudes sektorites, mis suurendab veelgi hinnasurvet arengumaadele ja takistab nende tööstuse arengut.

Vastuseks sellele survele kasutavad sellised riigid nagu India, Brasiilia, Argentina ja Lõuna-Aafrika Vabariik oma kodumaiste tootjate kaitsmiseks kaubanduslikke vastumeetmeid. Need osariigid seovad Hiina investeeringuid üha enam selliste tingimustega nagu tehnosiire ja kohalik väärtuse loomine. Nende pingete keskel avaneb globaalse lõunaosa riikidele uus poliitiline võimalus tegutseda sõltumatute osalejatena.

EL seisab silmitsi väljakutsega positsioneerida end Hiinale usaldusväärse alternatiivina ja arendada strateegilisi partnerlusi globaalse lõunaga. See võiks saavutada mõju sihipärase toetuse kaudu tööstusvõimsuste ja regulatiivse infrastruktuuri suurendamisel. Samal ajal tuleb partnerriikides välja töötada ausa kaubanduse tavad ja järelevalvevahendid, et tulla toime praeguste globaalsete väljakutsetega.

Teine aspekt on olemasolevate vahendite, nagu süsinikdioksiidi piiride reguleerimise mehhanism, hoolikas rakendamine, et vältida soovimatuid kaubandustõkkeid. Arengumaad peavad ka oma positsiooni suurte võimublokkide vahel uuesti määratlema, kuna avaneb uus tegevusruum.

Üldiselt on Hiina majanduspoliitikas ülioluline pöördepunkt, kus nii siseprobleemide kui ka rahvusvaheliste pingete lahendamiseks võib osutuda vajalikuks põhjalikud reformid.