Saksamaa otsustab: sotsiaalne õiglus on enne vabadust!

Saksamaa otsustab: sotsiaalne õiglus on enne vabadust!

Saksamaal hindab elanikkond kõrgelt sotsiaalset õiglust, nagu näitab uus uuring. Insa juht Hermann Binkert valgustab nende uuringute tulemusi ja arvamusuuringute meetodeid oma raamatus "Kuidas Saksamaa tiksub. Arvamusuurija lahti pakkib". Tema esitletud uuringute kohaselt peab 58% sakslastest sotsiaalset õiglust majanduslikust vabadusest olulisemaks, mida eelistab vaid 34% vastanutest. See näitab suurt avalikkuse huvi sotsiaalpoliitiliste küsimuste vastu.

Eriti silmatorkav on see, et peaaegu pooled 18–29-aastastest (50%) pooldavad majandusvabadust. See vanuserühm pakub huvitavat kontrasti vanema elanikkonnaga, kus prioriteet on sotsiaalne õiglus. Ka Ida-Saksamaal on Lääne-Saksamaaga võrreldes märgatav vajadus sotsiaalse õigluse järele.

Poliitilised mõjud hoiakutele

Poliitiline asukoht mõjutab oluliselt valijate arvamusi. Küsitluste analüüs näitab, et 76% Die Linke'i ja 69% SPD valijatest kirjeldab end "sotsialistlikumana". 40% AfD valijatest näeb end samuti sarnases olukorras. Seevastu 57% FDP valijatest on "kapitalistlikumad". CDU/CSU valijate seas jaguneb end "sotsialistlikumaks" või "kapitalistlikumaks" valijate osakaal ühtlaselt.

Lisaks on märkimisväärne hulk inimesi, kes usuvad, et põhiseaduse kaitse ametit võidakse kuritarvitada poliitilistel eesmärkidel. Siin on 48% küsitletutest, 74% AfD ja 62% FDP valijatest usub sellisesse väärkohtlemisse. Ainult roheliste seas on suhteline enamus, kes peab seda kuritarvitamist ebatõenäoliseks.

Sotsiaalne õiglus ja demograafilised tegurid

Uuringud annavad andmeid ka sissetulekute jaotumise ja sotsiaalprobleemide kohta. Kui madalapalgalistest (sissetulek alla 1000 euro) teatab terviseprobleemidest 45%, siis kõrgemapalgalistest (4000 eurot ja rohkem) on see näitaja vaid 76%. Üksindus sõltub tugevalt ka sissetulekust: 47% madalapalgalistest väljendab hirmu üksinduse ees, vastupidiselt 32% kõrgepalgalistele. See toob esile seosed sissetuleku, tervise ja sotsiaalse heaolu vahel.

Üldiselt näitavad praegused arvamusuuringud selget pilti: sotsiaalset õiglust eelistab enamik Saksamaal vastanutest, samas kui majandusvabadust eelistavad eelkõige nooremad mehed ja kõrgema sissetulekuga inimesed. Need tulemused ei kajasta mitte ainult sotsiaalseid vaateid, vaid illustreerivad ka Saksamaa poliitilise maastiku keerukust. Binkert hoiatab, et arvamusuuringute tulemused seatakse sageli ennatlikult kahtluse alla, sest sotsiaalne keskkond ja algoritmid mõjutavad taju.