Saksamaa elanikkond pooldab riiklikku reguleerimist vaba turu asemel. Mida see majandusele tähendab.

Saksamaa elanikkond pooldab riiklikku reguleerimist vaba turu asemel. Mida see majandusele tähendab.

Vastavalt amp2.handelsblatt.com raportile,

Föderaalvalitsuse kütteseadus on põhjustanud Saksamaal tuliseid vaidlusi. Algselt oleks seadus ette näinud, et uutes paigaldistes tohivad olla ainult soojuspumbad. See regulatsioon jäi aga vastuseisu tõttu nõrgemaks. Kütteseaduse arutelu tõstatab põhimõttelise küsimuse, kui palju turgu ja kui palju riiki majanduspoliitikas soovitakse. Initiative New Social Market Economy (INSM) esindusliku uuringu järgi näib, et sakslased kalduvad rohkem riigi kui turu poole. See kehtib ka selliste küsimuste kohta nagu hinnaregulatsioon ja võitlus kliimamuutustega. Suurem osa elanikkonnast pooldab valitsuse meetmeid, eriti neid otseselt puudutavates küsimustes, nagu üüride reguleerimine või valitsuse ressursside kasutamine võitluses kliimamuutustega.

Küsitluse tulemuste analüüs näitab, et suurem osa elanikkonnast toetab valitsuse meetmeid nagu üürihindade reguleerimine. Üüriturul nähakse lahendusena suuremat regulatsiooni, kuigi majandusteadlased hoiatavad võimalike negatiivsete mõjude eest. Võitlus kliimamuutustega näitab ka seda, et elanikkond pooldab rohkem uuendusi ja valitsuse regulatsiooni kui uuenduste ainukasutamist. Poliitikud toetuvad aga üha enam valitsuse regulatsioonile, millel võib olla vastav mõju finantssektorile ja turule. Näiteks võivad kõrgemad süsinikuhinnad mõjutada kulutõhusust ja valitsus panustab heitkoguste piiramisele valitsuse määruste kaudu.

Üldiselt näitab uuring, et Saksamaal on vaja valitsuse sekkumist, eriti piirkondades, mis mõjutavad otseselt elanikkonda. See võib avaldada mõju turumajandusele ja finantssektorile, kuna valitsuse määrused võivad mõjutada hindu ja uuendusi.