Saksamaa seisab silmitsi ajaloolise madalseisuga: DIHK hoiatab kolmandat aastat kestva kriisi eest

Saksamaa seisab silmitsi ajaloolise madalseisuga: DIHK hoiatab kolmandat aastat kestva kriisi eest

Saksa Kaubandus- ja Tööstuskoda (DIHK) hoiatab läheneva majanduslanguse eest. 27. mail 2025 ütles DIHK peadirektor Helena Melnikov, et kiiret majanduse taastumist Saksamaal ei paista. Kardetakse, et riigi majandustoodang langeb tänavu juba kolmandat korda järjest. DIHK prognoosib 2023. aastaks sisemajanduse koguprodukti (SKT) langust 0,3 protsenti, mis on pessimistlik hinnang võrreldes föderaalvalitsuse ja “ökonomistidega”, kes eeldavad, et SKT 2025. aastal stagneerub.

Praegune DIHK majandusuuring, mis hõlmas enam kui 23 000 ettevõtet, illustreerib halba meeleolu majanduses. Vaid veerand ettevõtetest hindab oma äriolukorda heaks, enamik eeldab lähikuudeks pessimistlikumat väljavaadet. Eelkõige peab 60 protsenti küsitletutest majanduspoliitilist raamistikku oma ettevõtte suurimaks riskiks.

Ettevõtetele keerulised tingimused

Uuring näitab ka, et 28 protsenti ettevõtetest ootab ekspordi langust, müügi kasvu aga vaid 20 protsenti. Kõrged tööjõukulud, sotsiaalkindlustusmaksete tõus ning energia- ja toorainehinnad muudavad olukorra üha keerulisemaks. Ligi 40 protsenti ettevõtetest plaanib investeeringuid vähendada, samas kui vaid 22 protsenti plaanib rohkem investeerida. See võib avaldada negatiivset mõju niigi surve all oleva kodumaise tööstuse konkurentsivõimele.

Teine Melnikovi häireheli puudutab investeeringute mahajäämust. Enamasti keskenduvad ettevõtted asendusinvesteeringutele, millest aga pikaajaliseks konkurentsivõimeks ei piisa. Tööstuses hindab praegust äriolukorda positiivselt vaid 19 protsenti ettevõtetest, mis viitab sektori jaoks väljakutsetele. Kui 26 protsenti ettevõtetest väidab, et äri on üldiselt hea, siis 25 protsenti on rahulolematud.

Reformide vajadus

Majandusolukorra stabiliseerimiseks kutsub Melnikov üles majanduspoliitikas kiiresti tegutsema. Ettepanekud hõlmavad elektrimaksu langetamist Euroopa miinimumtasemele, amortisatsiooni leevendamist ja bürokraatia vähendamist. Kavandatava 500 miljardi euro suuruse laenuga rahastatava taristu ja kliimakaitse erifondi jaoks on tõhusate meetmete rakendamiseks vajalikud põhjalikud struktuurireformid.

DIHK näeb selles võimalust tööstuse ja ehitussektori jaoks investeeringutest kasu saada. Vaja on ka kõikehõlmavat poliitikat, mis loob majanduskasvu soodustava keskkonna töökohtade ja heaolu tagamiseks. Surve reformideks on suur ja negatiivse spiraali murdmiseks tuleb ettevõtete muresid tõsiselt võtta.

Üldiselt on Saksamaal oma sõjajärgse ajaloo üks keerulisemaid etappe, kus on väljavaade kolmandat aastat järjest.