Saksamaa ekspordiülejäägid: kuhu viib majanduse ümberstruktureerimine?

Saksamaa ekspordiülejäägid: kuhu viib majanduse ümberstruktureerimine?

Saksamaa seisab silmitsi suurte väljakutsetega oma kaubanduspoliitikas, mida iseloomustab suurenev ekspordiülejääk, eriti USAga. Vaatamata edule vabakaubanduses kritiseerivad Saksamaa majanduspoliitikat teravalt EL Komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja arvukad majandusteadlased. See lükkab tagasi tungivalt vajaliku paradigma muutuse sisemajanduse suurema arvestamise suunas. Ekspordile orienteeritud ettevõtete kasumid voolavad eelkõige omanike taskusse, samas kui töötajate tulude kasv jääb tootlikkuse ja hinnatõusu tempo taha. See teeb selgeks ümberjaotamise alt üles ning Saksamaa ekspordiülejäägi tõttu muutuvad üha enam võlglasteks ka teised riigid. Saksamaa ise tarbib vähem kui toodab ja ekspordib nendesse riikidesse tööpuudust.

Nende majandustingimuste kontekstis toimus edasine eskaleerumine seoses USA valitsuse kaubanduspoliitiliste meetmetega Donald Trumpi ajal. Endine president kehtestas Saksamaa ekspordile kõrged karistustollid, eriti 50% terasele ja alumiiniumile. Need poliitikad tõid kaasa arutelu vajaduse üle mõelda sõltuvusse eksporditurgudest, et kindlustada Saksamaa majanduslik asukoht pikemas perspektiivis.

Vajalik kiire remont

Saksamaa majanduspoliitika ei seisa silmitsi mitte ainult sisemiste väljakutsetega, vaid ka välissurvega, mis nõuab ümberkujundamist sisemajanduse suunas. Ekspordile orienteerituse struktuuriprobleemide lahendamiseks on vaja poliitilisi sekkumisi ja terviklikku makromajandusliku planeerimise kontseptsiooni. Üks osa sellest arutelust on see, et Saksamaa peaks importima USA-st rohkem fossiilenergiat, mis suurendab veelgi tema sõltuvust Ameerika turgudest.

Globaalse majanduskorra kontekstis on selge, et Trumpi majanduspoliitikal on olulised mõjud mitte ainult USA-le, vaid ka Saksamaale. Ta tugineb agressiivsele välispoliitikale, mis lähtub USA majanduslikest huvidest. See strateegia võib lõpetada vabakaubanduse ja tariifide tõstmise ajastu. Trump ise pole mitte ainult ähvardanud uute tariifidega, vaid on arutanud ka tulumaksu kaotamist, millel võivad olla märkimisväärsed rahalised tagajärjed.

Neoliberaalsete lähenemisviiside kriitika

Vastuolud Trumpi majandusvaadetes on ilmsed. Ta ei näe kasvavat sissetulekute lõhet rikaste ja keskmiste kodanike vahel probleemina ning on reeglitel põhineva rahvusvahelise majandussüsteemi vastu. Erinevalt varasematest neoliberaalsetest käsitlustest on Trumpi poliitikas märke natsionalistlik-autoritaarsest neoliberalismist, mis juhib riiki nagu kinnisvarafirmat ning püüdleb eelkõige suuruse ja võimu poole.

Selles segases olukorras on Saksamaa majanduse vajalik ümberstruktureerimine veelgi pakilisem. Praegused välis- ja siseprobleemid ei tekita küsimusi mitte ainult konkurentsivõime, vaid ka sotsiaalse õigluse kohta Saksamaal. Majanduskorraldus peab kajastama mitte ainult eksporditurgude, vaid ka kohalike elanike ja kogu Euroopa kogukonna vajadusi.