Šokeeriv tõde: Euroopa sõltuvus diktatuuridest!

Šokeeriv tõde: Euroopa sõltuvus diktatuuridest!

EL on viimastel aastatel teinud rohkem äri autokraatlike valitsustega. See areng on muutunud eriti oluliseks Venemaa rünnaku tõttu Ukrainale 2022. aasta veebruaris. Enne seda konflikti uskusid paljud sakslased, et Venemaalt pärit odava gaasiga energiatarnete tagamine on tark otsus. Tegelikult sõltus Venemaa majanduslikult Saksa oskusteabest, kaupadest ja teenustest, mida paljud tõlgendasid kui lootust poliitiliseks muutuseks demokraatia suunas. See oletus on aga osutunud ekslikuks, kuna despootidega äri ajamine on sattunud järjest suurema kriitika alla. Liberaalsete demokraatiate liikmed tunnistavad nüüd oma sõltuvust autoritaarsete riikide toodetest, nagu näiteks Süddeutsche.de teatatud.

Sõltuvus Venemaa energiast oli Saksamaa jaoks eriti oluline. Sõja alguses pärines üle 50% Saksamaa gaasiimpordist Venemaalt ning 2010. aastatel kogu EList umbes 40% gaasiimpordist, 30% naftaimpordist ja üle kolmandiku söeimpordist. See sõltuvus kujunes välja 70 aasta jooksul ja seda mõjutas tugevalt külm sõda. Huvitav on see, et sotsialistlike riikide, sealhulgas SDV energiapoliitika areng tuli kasuks ka nõukogude energiavarustusest. Vastavalt Föderaalne kodanikuhariduse agentuur Družba naftajuhe valmis 1964. aastal ja sellest sai Lääne-Euroopa energiaga varustamisel Moskva jõuinstrument.

Ajaloo mõju energiasõltuvusele

Saksamaa ja Venemaa suhteid on aastate jooksul mõjutanud mitmesugused poliitilised arengud. Liitvabariigi idapoliitikaga 1970. aastatel laienes energiasektor veelgi ning Lääne-Saksamaa ja Itaalia ettevõtted pakkusid oskusteavet torustike ehitamiseks. Gaasi peeti keskkonnasõbralikuks ja kulutõhusaks energiaallikaks, mis viis 1970. aastatel esimeste äriliste ettevõtmisteni. Need pragmaatilised energialepped võimaldasid vähendada sõltuvust araablaste tarnetest ja elasid üle isegi kriisid, nagu Nõukogude invasioon Afganistani.

1980. aastatel kasvas Venemaa gaasitarnete osakaal ligikaudu 40%-ni. Seda erilist suhet tugevdas taasühendamine, mis tõi kaasa veelgi intensiivsema energiakaubanduse Venemaaga. Saksamaa eksportis 2000. aastatel keskmisest suuremas koguses, olles sellega suurim Venemaa gaasi ostja. Vaatamata süüdistustele, et energiakaubandus ei edenda Venemaal demokraatiat, suhete laienemine jätkus.

Ukraina sõja tagajärjed

Ukraina sõda kinnitas jätkuvaid pingeid Venemaa ja Ukraina vahel ning paljastas probleemse sõltuvuse Venemaa energiaimpordist. Gaasituru liberaliseerimine EL-is peaks poliitilised suhted depolitiseerima ja suurendama liikmesriikide usaldust. Sellest hoolimata jäid senised sõltuvused alles. ELi Venemaa-vastased sanktsioonid, eriti pärast 2014. aasta Krimmi konflikti, ei mõjutanud Gazi sektorit, mis süvendas probleemi veelgi. Isegi kritiseeritud Nord Stream 2 torujuhtme ehituse kiitis Saksamaa heaks, hoolimata rahvusvahelisest pahameelest.

2022. aastal alanud nihe Venemaa energiaimpordist võib avaldada pikaajalist mõju Euroopa ja Venemaa suhetele. Ajalooline teesõltuvus energiapoliitikas on Euroopa Liidus kasvav dilemma, mis võib tulevikus kujundada suhteid autokraatlike riikidega.