DIHK üldkogu võtab vastu 10-punktilise majanduspoliitika kava

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Saksa Kaubandus-Tööstuskoda (DIHK) võttis www.welt.de raporti kohaselt vastu murettekitava resolutsiooni, mis pakub välja kümme punkti majanduspoliitika muutmiseks. DIHK boss Peter Adrian rõhutab vajadust uue “meie-tunde” järele poliitika ja äri vahel, et saada üle sügavast usalduskriisist. Resolutsioonis on selged seisukohad ja nõudmised energiapoliitika, immigratsiooni, rahvusvahelise koostöö, ettevõtte maksude, innovatsioonitegevuse, ringlussevõtu ja EL-i regulatsiooni osas. DIHK nõuab ka infrastruktuuri laiendamise kiirendamist. Finantssektoris nõuavad ettevõtted ettevõtte tulumaksu langetamist rahvusvahelisele tasemele umbes 25 protsendini ja teevad ettepaneku asendada ärimaks kasumist sõltuva kohaliku maksuga...

Gemäß einem Bericht von www.welt.de, hat die deutsche Industrie- und Handelskammer (DIHK) eine besorgniserregende Resolution verabschiedet, die zehn Punkte für eine Wende in der Wirtschaftspolitik vorsieht. DIHK-Chef Peter Adrian betont die Notwendigkeit eines neuen „Wir-Gefühls“ von Politik und Wirtschaft, um die tiefe Vertrauenskrise zu überwinden. Die Resolution beinhaltet klare Positionen und Forderungen in Bezug auf Energiepolitik, Einwanderung, internationale Kooperation, Unternehmenssteuern, Innovationstätigkeit, Recycling und EU-Regulierung. Zudem drängt die DIHK auf eine Beschleunigung des Infrastruktur-Ausbaus. Im Finanzbereich fordern die Unternehmen eine Absenkung der Unternehmenssteuern auf ein internationales Niveau von ca. 25 Prozent und schlagen vor, die Gewerbesteuer perspektivisch durch eine gewinnabhängige Kommunalsteuer …
Saksa Kaubandus-Tööstuskoda (DIHK) võttis www.welt.de raporti kohaselt vastu murettekitava resolutsiooni, mis pakub välja kümme punkti majanduspoliitika muutmiseks. DIHK boss Peter Adrian rõhutab vajadust uue “meie-tunde” järele poliitika ja äri vahel, et saada üle sügavast usalduskriisist. Resolutsioonis on selged seisukohad ja nõudmised energiapoliitika, immigratsiooni, rahvusvahelise koostöö, ettevõtte maksude, innovatsioonitegevuse, ringlussevõtu ja EL-i regulatsiooni osas. DIHK nõuab ka infrastruktuuri laiendamise kiirendamist. Finantssektoris nõuavad ettevõtted ettevõtte tulumaksu langetamist rahvusvahelisele tasemele umbes 25 protsendini ja teevad ettepaneku asendada ärimaks kasumist sõltuva kohaliku maksuga...

DIHK üldkogu võtab vastu 10-punktilise majanduspoliitika kava

Saksa Kaubandus-Tööstuskoda (DIHK) võttis www.welt.de raporti kohaselt vastu murettekitava resolutsiooni, mis pakub välja kümme punkti majanduspoliitika muutmiseks. DIHK boss Peter Adrian rõhutab vajadust uue “meie-tunde” järele poliitika ja äri vahel, et saada üle sügavast usalduskriisist. Resolutsioonis on selged seisukohad ja nõudmised energiapoliitika, immigratsiooni, rahvusvahelise koostöö, ettevõtte maksude, innovatsioonitegevuse, ringlussevõtu ja EL-i regulatsiooni osas. DIHK nõuab ka infrastruktuuri laiendamise kiirendamist.

Finantssektoris nõuavad ettevõtted ettevõtte tulumaksu langetamist rahvusvahelisele tasemele umbes 25 protsendini ja teevad ettepaneku asendada ärimaks kasumist sõltuva kohaliku maksuga, millel on oma hindamismäär. Lisaks on DIHK väga mures innovatsioonitegevuse ajaloolise madalseisu pärast Saksamaal ja nõuab tehniliste katsete edendamiseks mitmete niinimetatud reaalmaailma laborite loomist.

Nendel väidetel võib olla oluline mõju turule ja finantssektorile. Ettevõtte tulumaksu alandamine võib parandada Saksa ettevõtete konkurentsivõimet ja stimuleerida investeeringuid. Samas võib kasumipõhise kohaliku maksu kehtestamine tugevdada kohalikke kogukondi ja mõjutada riigi rahandust. Uuenduslike eksperimentide edendamine võib edendada tehnoloogilist arengut Saksamaal ja tõsta ettevõtete konkurentsivõimet.

Oluline on märkida, et nende meetmete rakendamine võib tekitada ka poliitilist vastupanu ja vaidlusi. Seetõttu jääb üle oodata, kuidas poliitikud DIHK nõudmistele reageerivad ning mil määral mõjutavad kavandatavad meetmed finantsturgu ja majandust.

Lugege allikaartiklit aadressil www.welt.de

Artikli juurde