Dürr kutsub üles julgetele reformidele: koalitsioon majanduskasvu surve all!

Dürr kutsub üles julgetele reformidele: koalitsioon majanduskasvu surve all!

Suur surve koalitsioonile: majanduspoliitilised muudatused on vajalikud. FDP parteijuht Christian Dürr kutsub üles "julgetele reformidele", et kindlustada Saksamaa majanduslik tegutsemisvõime. Vestlusringis Sandra Maischbergeriga vaadeldi fooriparteide (SPD, Rohelised, FDP) majandusplaane, kus Dürr tõi välja kursimuutuse kiireloomulisuse.

Moderaator küsis temalt, kas võlapidur on suunatud majanduse vastu. Majandusteadlane Achim Trugeri hinnangul võib majanduskasv olla 2025. aastaks 5%, eeldusel, et võetakse kasutusele asjakohased meetmed. Dürr kritiseeris investeeringute vähendamist föderaaleelarves 17 protsendilt kõigest 10 protsendile ning kutsus üles säilitama eelmise valitsuse investeeringute taset.

Vaidlus investeeringute ja planeerimiskindluse üle

Manuela Schwesig SPD-st vaidles Dürrile jõuliselt vastu ja rõhutas, et lisainvesteeringud annavad planeerimiskindluse. Ta tegi selgeks, et erifond jagatakse omavalitsustele ja seda ei kasutata tarbijate kulutamiseks. Dürr kirjeldas praegust poliitikat kui "manöövriõue", mis kahjustab tulevasi põlvkondi ja kutsus üles tagama rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks kapitalikatte sotsiaalkindlustuses.

Ta hoiatas, et ilma koalitsioonileppe muutmiseta jätkub nullkasv. Tulevikus tuleb mõelda ka energiapoliitikale “täiesti uuelt ja suuremalt”. Sellega seoses kutsus ta üles võtma vastu tuumasünteesiseadust, et edendada tuumasünteesi Saksamaal. Schwesig aga kritiseeris plaanilist võrgu laiendamise kulude jaotamist elanikkonnale ja majandusele.

Kliimakaitse kui rahaline väljakutse

Majandusdiskursuse täiendavad mõõtmed on avanemas seoses kliimakaitsega Saksamaal, millest on saamas suur finantsehitusobjekt. Vajalike investeeringute rahastamise osas valitseb märkimisväärne ebakindlus. Võlapidurit arutatakse kui võimalikku lähenemist rahastamisele. Vajalikud investeeringud elektriliinidesse, e-laadimisjaamadesse ja kaasaegsesse raudteevõrku nõuavad teadusinstituutide hinnangul järgmise kümne aasta jooksul vähemalt 600 miljardi euro suurust ühekordset investeeringut.

Mõne instituudi hinnangul on see vajadus isegi umbes 100 miljardit eurot aastas. Võrdluseks, praegune föderaaleelarve on umbes 450 miljardit eurot aastas. Ulrich Klüh Darmstadti rakenduskõrgkoolist peab neid hinnanguid konservatiivseks ja pooldab laenude rahastamist.

Poliitilised reaktsioonid ja võlapidur

Poliitiline reaktsioon võlapidurile on mitmekülgne: vasakpoolsed nõuavad selle kaotamist, samas kui rohelised ja SPD taotlevad reformi. Liit, FDP ja AfD seevastu on pühendunud võlapiduri säilitamisele. Need seisukohad tähistavad selget lõhet poliitilisel maastikul, kuna liit ja FDP keskenduvad uute laenude võtmise asemel majanduskasvule.

Arutelu võlapiduri üle muutub tulisemaks, kuna Karen Pittel Ifo Instituudist rõhutab, et majandust ja kliimat ei tohiks eraldi vaadata. SPD ja Rohelised plaanivad laenude kaudu investeeringute tegemiseks kasutusele võtta “Saksamaa fondi”, samas kui võimaliku uue valitsuskoalitsiooni eesmärgiks võiks olla sihtotstarbeline uus erivõlg kliimakaitse ja julgeoleku tagamiseks.

Üldiselt on selge, et vajalike investeeringute ja reaalselt saadaolevate vahendite vahel on märkimisväärne lõhe, mida veelgi õhutavad praegused arutelud koalitsioonis.