Kas energiakulud langevad? CDU ajab reforme enne suve!

Kas energiakulud langevad? CDU ajab reforme enne suve!

CDU parlamendifraktsiooni juht Jens Spahn võttis hiljutises avalduses sõna energiakulude vähendamise poolt. Eesmärk on tagada langevate elektrimaksude ja võrgutasude planeerimiskindlus suveni, alates jaanuarist. See on osa laiast poliitilisest algatusest, mis hõlmab ka investeeringute kiirendamist. Investeeringute amortisatsioonivõimalused kuni 30 protsenti peaksid õigeaegselt otsustama Bundestagi ja Bundesrati poolt.

Lisaks teatas Spahn, et bürokraatia vähenemine peaks sel aastal olema märgatav. See hõlmab kviitungi nõude kaotamist, aruandluskohustuste vähendamist ja vastuolulise tarneahela seaduse väljajätmist. Spahn on koos Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga võtnud kohustuse see seadus läbi vaadata, et vähendada bürokraatlikke takistusi ja tagada Saksamaa majanduse konkurentsivõime.

Majandustingimused ja prognoosid

Majandusteadlaste majandusprognoosid maalivad Saksamaale sünge pildi. 2025. aastaks prognoositakse 0,0 protsendilist kasvu ning majandus on seisnud juba kolm aastat. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kinnitas seda hinnangut, hinnates aprillis ka sisemajanduse koguprodukti (SKT) 0,0 protsendile. Samuti märgitakse, et SKT ei võta arvesse Saksa ettevõtete välismaal pakutavaid lisandväärtusteenuseid.

Vaatamata stagneerunud majandustulemustele kasvas maksutulu aprillis umbes 10 protsenti, esimeses kvartalis 286,3 miljardi euroni. Suurenenud on eelkõige riigimaksud, eelkõige pärandimaksu ja kinnisvara võõrandamismaksu kaudu. Seevastu energia-, mootorsõiduki- ja elektrimaksudest laekunud tulud vähenesid. See lahknevus toob kaasa kriitika kodanikuühiskonna ressursside tarbimise kohta riigi poolt.

Aruandluse ja sotsiaalsete arutelude kriitika

Ulrich Vosgerau väljendas muret paremäärmusluse kajastamise pärast meedias. Ta hoiatas dramaatilise väljapaneku ja paremäärmuslike vahejuhtumite väidetava sagenemise eest. Diskussioon kliimamuutuste ning laste ja noorte CO2-süü üle koolides tekitab samuti vaidlusi. Selles kontekstis tsiteeriti endist kantslerit Helmut Schmidtit, kelle kriitilisi seisukohti debatis arvestatakse.

Samal ajal arutatakse rahvusvahelises majanduses EL-i tarneahela seaduse kehtestamist. Euroopa Komisjoni 2020. aasta uuringu kohaselt ei ole vabatahtlikud standardid ELis soovitud mõju avaldanud. Vaid kolmandik ELi ettevõtetest teostab inimõiguste, keskkonnakaitse ja tööstandardite hoolsuskohustust. Sellega seoses tellis Töökoda (AK) uuringu, et uurida tarneahelaseaduse võimalikke majanduslikke mõjusid.

Selle uuringu tulemused, mille viis läbi BFI Viini Rakenduskõrgkool koostöös FIAN Austria ja Fundación Soliga Santiago de Chile'is, näitavad, et ELi tarneahela paremini arendatud seadus võib tuua kaasa jõukuse kasvu globaalses lõunas ja paremaid töötingimusi. Uuringu autorid jõuavad järeldusele, et tõhusalt seaduselt võib oodata positiivseid majanduslikke mõjusid nii globaalsele lõunale kui ka Euroopa majandusele.

Saab näha, mil määral mõjutavad poliitilised meetmed ja majandusarengud lähikuudel Saksamaa ja Euroopa majanduslikku olukorda ja sotsiaalseid tingimusi. Arutelu tarneahela seaduse ning sellega seotud majanduslike riskide ja võimaluste üle mängib tõenäoliselt keskset rolli.

Lisateavet EL tarneahela seaduse majandusliku mõju kohta leiate üksikasjalikust analüüsist Töökoja kodulehel: Töökoda. Lisaks pakkumised Tichy arusaam ulatuslik taustateave Saksamaa poliitiliste nõudmiste ja praeguse majandusolukorra kohta.