Suche
Mein Konto
Euroopa majanduspoliitika muutus: tuleviku võti
EL-i tippkohtumisel otsustatakse meetmed sisemajanduse tugevdamiseks: arutelu investeeringute, kapitaliturgude liidu ja riigiabi üle. Olge kursis!
Euroopa majanduspoliitika muutus: tuleviku võti
Majanduslikud väljakutsed, nii sisemised kui ka välised, on pannud ELi riigipead ja valitsusjuhid nõudma rahvusvahelise üldsuse majanduspoliitika kohandamist. Brüsseli tippkohtumise lõppavalduses rõhutasid nad vajadust majanduspoliitika muutmise järele geopoliitiliste pingete ja ebavõrdsete toetustavade tingimustes. Kantsler Olaf Scholz rõhutab ELi siseturu kasutamata potentsiaali ja tõhusa strateegia tähtsust selle täielikuks ärakasutamiseks.
EL kogeb suurenenud konkurentsi, eriti USA ja Hiina poolt, mis annavad oma ettevõtetele heldete toetuste kaudu eeliseid. Et sellele survele vastu seista, rõhutavad ELi juhid rahaliste vahendite mobiliseerimist kui olulist investeerimistegurit. Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja Charles Michel pooldab avaliku ja erasektori rahastamise kombineerimist, et hõlbustada investeeringuid peamistesse strateegilistesse valdkondadesse ja infrastruktuuri.
Eriaruanne, mille autor on Enrico Letta, tõstab esile 33 triljoni euro väärtuses eraisikute ja ettevõtete rahaliste vahendite mobiliseerimise tähtsust ELis olemasolevate erasäästudega. Aruandes rõhutatakse, et igal aastal suunatakse umbes 300 miljardit eurot Euroopa kodanike sääste välismaale, eelkõige USA-sse. Seetõttu nõuavad riigipead ja valitsusjuhid kapitaliturgude liidu kiirendatud rakendamist, et meelitada ligi erakapitali ja arendada piiriüleseid investeerimistooteid.
Samuti kavatseb EL parandada kapitaliturgude järelevalvet ja tugevdada kodanike finantskirjaoskust, et edendada investeeringuid. Kantsler Scholz on Euroopa kapitaliturgude lähenemise suhtes optimistlik ja rõhutab ELi vähearenenud kapitalituru rolli maailma teiste piirkondadega võrreldes madalama kasvudünaamika peamise põhjusena.
Arutelu rahvusvahelises kogukonnas käib ka riigiabi suurendamise ja bürokraatia vähendamise võimaluse üle, et korvata Hiina ja USA abi tagajärgi. Oluliseks fookuseks on Euroopa Investeerimispanga roll ja EL-i pikaajaline eelarve, samuti rangemate riigiabi reeglite loomine riiklikul tasandil ning EL-i projektide rahastamise suurendamine liikmesriikide poolt. Riigipead ja valitsusjuhid annavad komisjonile ülesandeks vähendada ettevõtete ja ametiasutuste bürokraatlikku koormust, et muuta majanduspoliitika tuleviku jaoks sobivaks.