Oskustööliste puudus leeveneb: ettevõtted hingavad kergendatult, kuid oht püsib!

Oskustööliste puudus leeveneb: ettevõtted hingavad kergendatult, kuid oht püsib!

Saksamaal on ettevõtetes oskustööliste puudus leevenemas, vahendab KfW Research. Selle arengu peamiseks põhjuseks on praegune nõrk majandus ja sellega seotud tellimuste langus. 2025. aasta teise kvartali alguses väitis 27,2 protsenti ettevõtetest, et neid vaevab personalipuudus. Võrdluseks, 2024. aasta neljandas kvartalis oli see 32,0 protsenti ja 2022. aasta suvel isegi 49,7 protsenti. Need andmed pärinevad KfW-ifo oskustööliste baromeetrist, mis küsitleb igas kvartalis ligikaudu 9000 ettevõtet, sealhulgas 7500 keskmise suurusega ettevõtet.

Olukord tööstuses on murettekitav, sest nõrk majandus toob kaasa müügi ja tellimuste languse ning koondamiste või töötajate värbamise külmumise. Pingelisele olukorrale aitab kaasa ka USA majanduspoliitikast tingitud ebakindlus. KfW peaökonomist Dirk Schumacher aga hoiatab, et kvalifitseeritud tööjõupuudus võib majandusolukorra paranedes uuesti süveneda. Ta kutsub üles võtma kiireloomulisi meetmeid tööjõus osalemise, kvalifitseeritud sisserände ja tootlikkuse suurendamiseks.

Valdkonnaspetsiifilised mõjud

Teenindussektoris kaebas 32,9 protsenti küsitletud ettevõtetest personalipuuduse üle, mis on vähenemine võrreldes 39,1 protsendiga 2024. aasta neljandas kvartalis. Eriti puudutab see juriste ja maksukonsultante: 64,6 protsenti teatab oskustööliste puudusest, võrreldes 73,6 protsendiga neljandas kvartalis. Seda tööstusharu peetakse Saksamaal kõige enam mõjutatuks.

KfW rõhutab ka, et 2024. aasta teise kvartali oskustööliste puuduse korral teatas 35 protsenti ettevõtetest oskustööjõu puudusest tingitud takistustest. Võrreldes 2024. aasta jaanuariga on see ligikaudu 1 protsendipunkti ja 2022. aasta juuliga võrreldes 15 protsendipunkti võrra vähem, kuid oskuste puudus püsib ajalooliselt kõrgel tasemel. Eelkõige teenindussektoris on häireid kannatanud 42 protsenti ettevõtetest, tootmissektoris aga vaid 25 protsenti, mis on alla keskmise.

Piirkondlikud erinevused ja väljavaated

Jaekaubanduses teatab 28 protsenti ettevõtetest oskustööliste puudusest, samasugused näitajad on jaekaubanduses 30 protsenti ja hulgimüügis 27 protsenti. Ehitustööstuses on mõjutatud näitaja samuti 27 protsenti. Väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid mõjutab see 34 protsenti, samas kui suurtel ettevõtetel on see vaid veidi suurem, 36 protsenti. Enim puudutatud valdkonnad on õigus- ja maksunõustamine ning auditeerimine, kus 71 protsenti ettevõtetest teatab oskustööliste puudusest.

Märkimisväärsed on ka piirkondlikud erinevused: see mõjutab 40 protsenti Ida-Saksamaa ettevõtetest, Hessenis ja Rheinland-Pfalzis aga 32 protsenti. Ida-Saksamaa raskused tulenevad töötava elanikkonna vähenemisest ja madalast immigratsioonist. Dr. Fritzi Köhler-Geib, KfW peaökonomist, rõhutab oskustööliste puuduse probleemi jätkuvat olulisust. Tulevane majanduse elavnemine võib oskuste puudust veelgi süvendada, sõltuvalt tööjõus osalemise ja sisserändajate integreerimise parandamiseks võetud meetmetest.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et vaatamata oskustööliste puuduse vähenemisele on majandusolukorraga kaasnev ebakindlus ja väljakutsed ettevõtetes jätkuvalt mures. Eks ole näha, kuidas majandus nendele arengutele reageerib.