Finantsekspert hoiatab kasvuvõimaluste seaduse nõrgenemise eest – DIHK on mures Saksamaa majanduse pärast

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Saksa Kaubandus- ja Tööstuskoda (DIHK) väljendab muret rahandusminister Christian Lindneri kasvuvõimaluste seaduse tõhususe pärast. Seaduse eesmärk on maksumuudatuste ja bürokraatia vähendamise kaudu vabastada Saksamaa majandust aastas keskmiselt seitsmest miljardist eurost. DIHK peadirektor Martin Wansleben kiidab seaduse eesmärke ja meetmeid, kuid kritiseerib, et poliitilise protsessi algselt kavandatud parandusi on piiratud. Eelkõige kritiseerib ta seda, et maksukoormuse kaotust tuleks ettevõtete kasuks vähem tasaarveldada. Ta rõhutab, et oluline on anda Saksamaa majandusele märku, et föderaalvalitsus seisab ühtselt ettevõtete taga ning toetab neid bürokraatia ja maksude vähendamisega...

Die Deutsche Industrie- und Handelskammer (DIHK) äußert Bedenken hinsichtlich der Wirksamkeit des Wachstumschancengesetzes von Finanzminister Christian Lindner. Das Gesetz hat das Ziel, die deutsche Wirtschaft durch Steueränderungen und Bürokratieabbau jährlich um durchschnittlich sieben Milliarden Euro zu entlasten. DIHK-Hauptgeschäftsführer Martin Wansleben lobt zwar die Ziele und Maßnahmen des Gesetzes, bemängelt jedoch, dass ursprünglich geplante Verbesserungen im politischen Prozess eingeschränkt wurden. Insbesondere kritisiert er, dass Verluste bei der Steuerlast weniger stark zugunsten der Unternehmen angerechnet werden sollten. Er betont, dass es wichtig sei, der deutschen Wirtschaft zu signalisieren, dass die Bundesregierung geschlossen hinter den Unternehmen steht und sie durch Bürokratieabbau und steuerliche …
Saksa Kaubandus- ja Tööstuskoda (DIHK) väljendab muret rahandusminister Christian Lindneri kasvuvõimaluste seaduse tõhususe pärast. Seaduse eesmärk on maksumuudatuste ja bürokraatia vähendamise kaudu vabastada Saksamaa majandust aastas keskmiselt seitsmest miljardist eurost. DIHK peadirektor Martin Wansleben kiidab seaduse eesmärke ja meetmeid, kuid kritiseerib, et poliitilise protsessi algselt kavandatud parandusi on piiratud. Eelkõige kritiseerib ta seda, et maksukoormuse kaotust tuleks ettevõtete kasuks vähem tasaarveldada. Ta rõhutab, et oluline on anda Saksamaa majandusele märku, et föderaalvalitsus seisab ühtselt ettevõtete taga ning toetab neid bürokraatia ja maksude vähendamisega...

Finantsekspert hoiatab kasvuvõimaluste seaduse nõrgenemise eest – DIHK on mures Saksamaa majanduse pärast

Saksa Kaubandus- ja Tööstuskoda (DIHK) väljendab muret rahandusminister Christian Lindneri kasvuvõimaluste seaduse tõhususe pärast. Seaduse eesmärk on maksumuudatuste ja bürokraatia vähendamise kaudu vabastada Saksamaa majandust aastas keskmiselt seitsmest miljardist eurost. DIHK peadirektor Martin Wansleben kiidab seaduse eesmärke ja meetmeid, kuid kritiseerib, et poliitilise protsessi algselt kavandatud parandusi on piiratud. Eelkõige kritiseerib ta seda, et maksukoormuse kaotust tuleks ettevõtete kasuks vähem tasaarveldada. Ta rõhutab, et oluline on anda Saksamaa majandusele märku, et föderaalvalitsus seisab ettevõtete selja taga ja soovib neid tugevdada, vähendades bürokraatiat ja vähendades maksukoormust.

Artikli järgi on seaduse kritiseerijate hulgas ka Föderaalnõukogu ja Saksamaa Linnade Liit, kes tunnevad muret maksutulude vähenemise ning investeeringute puudumise pärast kliimakaitsesse, ühistransporti, digitaliseerimisse ja kogu päeva kestvasse laienemisse.

Olgu öeldud, et rahanduskomisjonis on plaanis avalik arutelu kasvuvõimaluste seaduse teemal.

Artiklis avaldatud info annab ülevaate erinevate huvigruppide muredest ja kriitikast kavandatava kasvuvõimaluste seaduse kohta. DIHK, Föderaalnõukogu ja Saksamaa Linnade Liit kardavad kõik seaduse võimalikku negatiivset mõju majandusele, maksutuludele ja riiklikele investeeringutele. Eks ole näha, kuidas seadus areneb ja milliseid muudatusi poliitilises protsessis tehakse. Mainitud probleemid võivad avaldada mõju turule ja finantssektorile, eelkõige seoses investeeringute, maksukoormuse ja avaliku sektori kulutustega.

Lugege lähteartiklit aadressil www.zeit.de

Artikli juurde