Finantseksperdid: põhjamaalased nõuavad energiaülemineku rahastamiskohustuste täitmist

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ajalehe www.sueddeutsche.de raporti kohaselt on viis põhjaosariiki kutsunud föderaalvalitsust üles täitma energiaülemineku rahastamiskohustusi. Hamburgi linnapea Peter Tschentscher rõhutas, et föderaalvalitsuse võetud kohustused innovatsiooniprojektide edendamisel tuleb ellu viia. See otsustati Hamburgis toimunud energiakonventsioonil, mille eesmärk on tugevdada tööstust ja kiirendada energia üleminekut. Põhja-Saksamaa osariigid peavad end edukaks energiaüleminekuks hästi positsioneerituks, kuid nõuavad energiamahukatele ettevõtetele elektri sildhinda, et põhitööstuse oluliste asukohtadena konkurentsis püsida. Noh, föderaalvalitsuse praegused eesmärgid on ambitsioonikad ja vajalikud, et Saksamaa püsiks konkurentsivõimeline. Aga…

Gemäß einem Bericht von www.sueddeutsche.de, haben die fünf nördlichen Bundesländer den Bund aufgefordert, seine Förderzusagen für die Energiewende einzuhalten. Hamburgs Bürgermeister Peter Tschentscher betonte, dass die Zusagen des Bundes zur Förderung von Innovationsprojekten umgesetzt werden müssen. Dies wurde bei einem Energiekonvent in Hamburg beschlossen, der auf die Stärkung der Industrie und die Beschleunigung der Energiewende abzielt. Die Länder Norddeutschlands sehen sich gut aufgestellt für eine erfolgreiche Energiewende, jedoch fordern sie eine Brückenstrompreis für energieintensive Unternehmen, um als wichtige Standorte der Grundlagenindustrie wettbewerbsfähig zu bleiben. Nun, die bisherigen Ziele der Bundesregierung sind ambitioniert und notwendig, damit Deutschland weiterhin wettbewerbsfähig bleibt. Doch …
Ajalehe www.sueddeutsche.de raporti kohaselt on viis põhjaosariiki kutsunud föderaalvalitsust üles täitma energiaülemineku rahastamiskohustusi. Hamburgi linnapea Peter Tschentscher rõhutas, et föderaalvalitsuse võetud kohustused innovatsiooniprojektide edendamisel tuleb ellu viia. See otsustati Hamburgis toimunud energiakonventsioonil, mille eesmärk on tugevdada tööstust ja kiirendada energia üleminekut. Põhja-Saksamaa osariigid peavad end edukaks energiaüleminekuks hästi positsioneerituks, kuid nõuavad energiamahukatele ettevõtetele elektri sildhinda, et põhitööstuse oluliste asukohtadena konkurentsis püsida. Noh, föderaalvalitsuse praegused eesmärgid on ambitsioonikad ja vajalikud, et Saksamaa püsiks konkurentsivõimeline. Aga…

Finantseksperdid: põhjamaalased nõuavad energiaülemineku rahastamiskohustuste täitmist

Vastavalt aruandele www.sueddeutsche.de, on viis põhjaosariiki kutsunud föderaalvalitsust üles täitma energiaülemineku rahastamiskohustusi. Hamburgi linnapea Peter Tschentscher rõhutas, et föderaalvalitsuse võetud kohustused innovatsiooniprojektide edendamisel tuleb ellu viia. See otsustati Hamburgis toimunud energiakonventsioonil, mille eesmärk on tugevdada tööstust ja kiirendada energia üleminekut. Põhja-Saksamaa osariigid peavad end edukaks energiaüleminekuks hästi positsioneerituks, kuid nõuavad energiamahukatele ettevõtetele elektri sildhinda, et põhitööstuse oluliste asukohtadena konkurentsis püsida.

Noh, föderaalvalitsuse praegused eesmärgid on ambitsioonikad ja vajalikud, et Saksamaa püsiks konkurentsivõimeline. Kuid föderaalne konstitutsioonikohus on keelanud föderaalvalitsusel ümber jaotada umbes 60 miljardit eurot laene, mis olid algselt mõeldud koroonameetmeteks kliimakaitseks. See seab kahtluse alla paljud föderaalse kliima- ja ümberkujundamisfondi projektid. See kujutab endast tohutut väljakutset, kuna juba võetud kohustustest tuleb kinni pidada.

Lisaks on Hamburgi Kaubandus-Tööstuskoja presidendil Norbert Austil ja Põhja-DGB esinaisel Laura Poothil erinevad seisukohad föderaalvõlapiduri peatamise kohta. Pooth kutsus üles peatama, Aust aga nimetas selliseid nõudmisi täiesti valeks signaaliks ja rõhutas, et finantsstabiilsus on majanduse õitsengu üks olulisemaid eeldusi. Hamburgi linnapea lükkas võlapiduri peatamise põhimõtteliselt tagasi, kuna erakorralised otsused ei sea võlapidurit ennast kahtluse alla.

Põhja-Saksamaa tööstuse kliimasõbralik ümberkujundamine on juba edenenud. Sellised ettevõtted nagu Aurubis on leidnud viise CO2 säästmiseks vase tootmisel, eriti vesiniku kasutamise kaudu. Sellegipoolest on vesiniku kõrgem hind võrreldes maagaasiga väljakutseks, kuna vesinik on kolm kuni neli korda kallim. CO2 hinna tõus seda ei muuda, sest see kehtib ainult ELis.

Põhja-Saksamaa riikide nõudmised ja nende otsused avaldavad finantssektorile suurt mõju, eriti mis puudutab innovatsiooniprojektide edendamist ja energia ülemineku rahastamisstruktuuri. Kui föderaalvalitsuse võetud kohustusi ei täideta, võib see kaasa tuua investeeringute vähenemise kliimaprojektidesse ja energia ülemineku aeglustumise. See poliitiline ja majanduslik ebakindlus võib mõjutada valmisolekut piirkonda investeerida ja viia energiamahukate tööstusharude asukoha halvenemiseni.

Lugege lähteartiklit aadressil www.sueddeutsche.de

Artikli juurde