Rahandusminister Geue lubab ehituslainet: miljardeid Mecklenburgile!

Rahandusminister Geue lubab ehituslainet: miljardeid Mecklenburgile!

Mecklenburg-Vorpommerni rahandusminister Heiko Geue väljendas hiljuti kindlustunnet ehitustööstuse eelseisva tellimuste laine suhtes. Kaitseks kavandatavate lihtsustuste eest riigihankelepingute sõlmimisel suurettevõtetele märkis Geue, et ehitussektor jõuab tõenäoliselt oma võimekuse piirini. Aastateks 2026 ja 2027 on riiklikele ehitusmeetmetele juba ette nähtud ligikaudu 350 miljonit eurot ja föderaalsektori ehitusmeetmeteks ligikaudu 400 miljonit eurot. Lisaks investeeritakse järgmise kümne aasta jooksul ligikaudu 400 miljonit eurot föderaalvalitsuse spetsiaalsest infrastruktuurifondist, et viia ellu kiiresti vajalikke projekte.

Geue rõhutas nende meetmete rakendamise kiirendamiseks lihtsate protseduuride, digiprotsesside ja hankeõiguse kaasaegse tõlgendamise rakendamise kiireloomulisust. Rostocki ja Schwerini tööstus- ja kaubanduskojad väljendasid aga muret, et lepingu sõlmimine suurettevõtetega võib eriti ebasoodsasse olukorda seada keskmise suurusega ettevõtted. IHK presidendid hoiatasid, et väikeste lepinguosade sõlmimine on majanduspoliitiliselt hädavajalik. Geue vaidles neile hirmudele vastu ja kinnitas, et üksikute tehingute pakkumine on jätkuvalt prioriteet.

Investeeringud ja infrastruktuur

Mecklenburg-Vorpommerni võib järgmise kaheteistkümne aasta jooksul föderaalvalitsuse erifondidest oodata muljetavaldavat kahte miljardit eurot. Neid rahalisi vahendeid tuleks eelkõige kasutada koolide, teede, politseijaoskondade ja haldushoonete renoveerimiseks. Plaanides on ka ootus, et föderaalvalitsuse investeerimispaketist eraldatakse täiendavaid vahendeid sadama infrastruktuuri laiendamiseks.

Ehitusprojektide efektiivsemaks muutmiseks plaanib riik hoida kõrgel omainvesteeringute taset, mille eelarveprojektis on 2026. aastaks kokku 1,7 ja 2027. aastaks 1,6 miljardit eurot. Need rahalised tingimused võivad tagada pikaajalise tellimuste laine Mecklenburg-Vorpommerni ehitustööstusele, millel on samuti oluline roll praeguses pakkumiste avamise arutelus.

Föderaalne seadusandlus hanke kiirendamiseks

Lisaks osariigi tasandi meetmetele on föderaalvalitsus vastu võtnud hanke kiirendamise seaduse eelnõu, et kiirendada, lihtsustada ja digitaliseerida riigihankelepingute sõlmimist. Föderaalmajandusminister Katherina Reiche rõhutas, et keskenduda tuleks vähemale bürokraatiale ja suuremale digitaliseerimisele. 2023. aastal on sõlmitud juba 195 000 riigihankelepingut mahuga 125 miljardit eurot, mis suurendab survet protsesside optimeerimiseks.

Seaduseelnõu põhieesmärkideks on föderaalsete otseauhindade väärtuspiiri tõstmine 15 000 eurolt 50 000 eurole ning konkreetsed meetmed väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning idufirmade osaluse tugevdamiseks. Lisaks vähendatakse tõendamiskoormust, et vähendada menetluste bürokraatiat. Föderaalvalitsus plaanib täiendavalt uurida meetmeid väikeettevõtete jaoks lihtsamaks ja kogu hankeprotsessi tõhusamaks muutmiseks. Need reformid avaldavad tõenäoliselt märkimisväärset mõju mitte ainult ehitustööstusele, vaid ka teistele sektoritele ning on osa terviklikust meetmete paketist majanduse konkurentsivõime tugevdamiseks.

Osariigi ja föderaalsete algatuste ühendamine sillutab selge tee ehitusprobleemide tõhusaks lahendamiseks ja ehitustööstuse tugevdamiseks järgmisteks aastateks.