Günter Mittag: SDV hauakaevaja ja tema majanduslik allakäik

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Günter Mittag, keda nimetatakse "SDV hauakaevajaks", avaldas aastatel 1962–1989 otsustavat mõju SDV majanduspoliitikale.

Günter Mittag: SDV hauakaevaja ja tema majanduslik allakäik

1926. aastal Stettinis sündinud Günter Mittag oli aastatel 1962–1989 SED Keskkomitee majandussekretär ja teda nimetatakse sageli "SDV hauakaevajaks". Tema tööd peetakse riigi majanduslanguse võtmeisikuks. Mittag, kes oli olnud SED aktiivne liige alates 1946. aastast ja sai doktorikraadi 1958. aastal raudteesüsteemi sotsialistlikust korraldusest, mängis keskse rolli liidu arengus. Uus majandussüsteem (NÖS).

NÖS võeti SDV-s vastu 15. juulil 1963 ja selle eesmärk oli reformida plaanimajandust. See peaks kehtestama selliseid elemente nagu töötajate tulemustasud ja tegevuse detsentraliseerimine. Hoolimata tööviljakuse seitsmeprotsendilisest tõusust 1964. aastal, tabas NÖS parteisiseselt vastupanu, sest see nõrgendas SED-i keskse juhtkonna võimu. Walter Ulbricht toetas süsteemi, mis põhjustas seetõttu sisevaidlusi, eriti kui Erich Honecker 1971. aastal võimule võttis ja reformid tagasi lükkas.

Vaheaeg Ulbrichtiga

Kui Honecker võimule tuli, toimus Ulbrichti reformikursiga selge katkestus. Algselt Ulbrichtiga tihedalt seotud Mittag distantseeris end oma ideedest, et kindlustada oma positsiooni. SED-i traditsionalistid pooldasid fikseeritud käsumajandust ja nii lükati NÖS-i detsentraliseerimine tagasi. Kui Mittag 1976. aastal vanale ametikohale naasis, kasutas ta oma võimuvahendina majanduskomisjoni struktuuri.

Tema juhtimisel pidid otsused, mis varem olid olnud ministrite vastutusalas, nüüd heaks kiita keskjuhatus. See tõi kaasa kasvava tsentraliseerumise, mida iseloomustas hirmukultuur. Keskpäevased manipuleeritud andmed, et säilitada majanduskasvu näit. Vaatamata raskele diabeedile jätkas ta oma tööd kuni 1989. aasta sügiseni.

Allakäik ja tagajärjed

17. oktoobril 1989, päeval, mil Honecker kukutati, püüdis Mittag asjatult oma positsiooni päästa poolte vahetamisega. Selle tulemusena ta tagandati ja ta pidi tegelema süüdistavate dokumentide hävitamisega. Varsti pärast seda ta vahistati ja vabastati 1991. aastal. Tema surm 1994. aastal jättis pärandi, mida iseloomustasid vastuolud.

Oma raamatus “Iga hinna eest” kujutas Mittag end hoiatajana ja püüdis majanduse ebaõnnestumises teisi süüdistada. Kriitikud, näiteks tema endine töötaja Günter Schürer, tõid aga välja tema isikliku vastutuse. Sellegipoolest polnud Mittag ainuke SDV majandusliku kokkuvarisemise eest vastutav isik; Honecker ja teised SED-i ametnikud aitasid samuti oluliselt kaasa majanduse hävitamisele.