Itaalia riigi haardes: Meloni mõju majandusele kasvab!
Itaalia majanduspoliitika Giorgia Meloni juhtimisel intensiivistab riiklikku sekkumist rahvuslike huvide tagamiseks.
Itaalia riigi haardes: Meloni mõju majandusele kasvab!
Itaalia valitsus peaminister Giorgia Meloni juhtimisel on alates ametisseastumisest 2022. aasta oktoobris oluliselt suurendanud oma mõju majandusele. Seda arengut iseloomustab valitsuse sekkumiste märkimisväärne suurenemine, mis ei puuduta ainult konkreetseid sektoreid, vaid ka kogu majandust. Stuttgarter Nachrichteni teatel on valitsus võtnud kasutusele määruse nimega Golden Power, mis võimaldab vältida soovimatuid ülevõtmisi majanduses, olenemata potentsiaalse ostja päritolust. See määrus kehtib nüüd peaaegu kõigi Itaalia majandussektorite kohta.
Ajalooliselt on Itaalial juba pikk majandussekkumise traditsioon, alustades Istituto per la Ricostruzione Industriale'st (IRI), mis kontrollis suurt osa majandusest kuni 1990. aastateni. Meloni valitsuse praegune kurss jätkab seda suundumust ja tugevdab riigi sekkumist. Selle poliitika raames pole haruldane ka rahaline toetamine riigiettevõtetele. Sektor, mis selle poliitika all eriti kannatab, on terasetööstus, kus praegu Acciaierie d’Italia nime all tuntud Ilva ettevõte on maksumaksjatele maksma läinud juba umbes 20 miljardit eurot ja tugineb jätkuvalt valitsuse toetusele.
Majanduslikud sekkumised praktikas
Terasetehast juhib praegu kolm riigivolinikku ja see sai hiljuti 400 miljonit eurot üleminekuabi. Lisaks Ilva toetamisele kavandab Itaalia valitsus täiendavaid investeeringuid ettevõtte keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. Kliimasõbralikule tootmisele üleminekuks on planeeritud kulutada 5 miljardit eurot. Selliseid valitsuse sekkumisi õigustatakse sageli riiklike huvide kaitsmise ja töökohtade loomise argumendiga. Sellest hoolimata on sellised meetmed sageli kaasa toonud maksumaksjate suure rahalise koormuse, ilma et see oleks märgatavalt parandanud ettevõtete konkurentsivõimet, nagu rõhutatakse Neue Zürcher Nachrichtenis.
Teine näide riiklikust sekkumisest on lennufirma ITA, mis müüdi Lufthansale pärast seda, kui see läks 1970. aastatest alates maksumaksjatele maksma vähemalt 20 miljardit eurot. Pangad on ka riigi toetuse fookuses, nagu näitas Monte dei Paschi di Siena, mis sai aastatel 2017 ja 2022 suuri kapitalitoetusi. Pank plaanib nüüd üle võtta investeerimispanga Mediobanca, mida toetab valitsus. Seda tüüpi sekkumine tekitab aga sageli kahtlusi investorites, kes kardavad valitsuse võimalikku vastuseisu nende pakkumistele.
Poliitilised tagajärjed ja investorite mured
Itaalia riik on sekkunud ka Hiina suuraktsionäri Sinochemi õigustesse Pirellis ja nõuab strateegilisteks otsusteks neljaviiendikulist häälteenamust. Teine väljakutse on praegune Bank BPM-i ülevõtmine Unicrediti poolt, kus valitsuse nõuded on nii ranged, et tehing ei pruugi enam kasumlik olla. Täiendava sammuna saab Poste Italiane valitsuse toetuse kaudu 24,8 protsendiga Telecom Italia (TIM) suurimaks aktsionäriks.
Tulles tagasi sekkumiste juurde, siis valitsus on avaldanud mõju ka STMicroelectronicsi juhtimisele, nõudes riiklike huvide kaitseks tegevjuhi väljavahetamist. Riigi sagenevad ja keerukad sekkumised näitavad taas, et vaatamata töökohtade ja riiklike huvide tagamise argumentidele on nende meetmete kasulikkus kodumaise majanduse konkurentsivõimele küsimärgi all.
Kokkuvõttes on näha, et Giorgia Meloni ajal on riigi sekkumine Itaalia majandusse saavutanud uue tipu. Maksumaksjate suured kulud on murettekitav signaal, mis võib heidutada nii riiklikke kui ka rahvusvahelisi investoreid. Valitsuse huvi majandustegevuse vastu kasvab jätkuvalt, samas kui konkurentsivõimega seotud väljakutsed ja mured püsivad.
Olukord tõstab esile tasakaalu, millega valitsus peab hakkama saama riiklike huvide ja investeeringuid meelitava majanduskeskkonna edendamise vahel.
Lisateavet Itaalia majandusolukorra ja valitsuse poliitika mõju kohta turule saate lugeda veebisaidi artiklitest Stuttgarti uudised ja Uued Zürichi uudised loe üles.