Loomemajandus on äärel: AI ja autoriõigus kriisis!

Loomemajandus on äärel: AI ja autoriõigus kriisis!

25. juunil 2025 kogunesid loomemajanduse ja muusikatööstuse eksperdid Berliinis 12. BVMI kultuurikonverentsile motoga “Kultuur: tagasi ärisse”. Üritus käsitles loomemajanduse majanduslikku olulisust, mis annavad Saksamaal tööd umbes 2 miljonile inimesele ja toovad üle 200 miljardi euro käivet. Majanduse riigisekretär Gitta Connemann rõhutas selle valdkonna otsustavat rolli majanduskasvu ja innovatsiooni jaoks.

Keskseks teemaks oli tehisintellekti (AI) väljakutse, mis muudab tööstust oluliselt. Muusikatööstus hoiatas generatiivse AI tõttu võimaliku autoriõiguste nõrgenemise eest. IFPI esindaja Victoria Oakley kutsus üles litsentsima AI-mudelite muusika kasutamist, samas kui dr Jonas Haentjes EDEL-ist rõhutas muusika tootmise kiiret arengut. Ta teatas, et iga päev toodetakse umbes 100 000 uut laulu, millest umbes 20 000 loob ainult AI.

Autoriõigusega seotud probleemid

Arutelu selle üle, kuidas tegeleda generatiivse tehisintellektiga, tekitas ka õiguslikke küsimusi. Loometööstus tegeleb intensiivselt küsimusega, kellele kuuluvad õigused tehisintellektiga loodud teostele ja kuidas saab tagada originaalloomingu kaitse. Kehtiv autoriõiguse seadus pakub autorile ulatuslikke õigusi, kuid tekib küsimus, kas generatiivse tehisintellekti väljundit saab pidada autoriõiguse kaitse vääriliseks. Valju Deloitte Legal AI väljundit ei genereerita inimese intellektuaalne loovus, vaid masinõppe kaudu.

Euroopa Parlament otsustas juba 2020. aasta oktoobris, et generatiivse tehisintellekti teosed ei ole praegu autoriõigusega kaitstud, kuna intellektuaalomandi õigused nõuavad loomisprotsessis füüsilist isikut. Seda seisukohta toetab ELi tehisintellekti seadus. 2023. aasta märtsis otsustas USA autoriõiguse amet, et autoriõiguse kaitset ei laiendata generatiivse tehisintellektiga loodud teostele, välja arvatud juhul, kui inimestel on sisu üle loominguline kontroll.

Mõju loomemajandusele

BVMI esimees dr Florian Drücke rõhutas kultuuri- ja loomemajanduse majanduslikku alust ning vajadust leida tasakaal innovatsiooni edendamise ja autoriõiguste kaitse vahel. Tööstust iseloomustab kõrge innovatsioonidünaamika, mis avab uusi tegevusvaldkondi, samas ei saa mööda vaadata tehisintellektist tingitud muutustest tööturul. Otsene vahetus tööstuse ja poliitika vahel on õiglaste lahenduste väljatöötamiseks hädavajalik.

Poliitiline raamistik peab olema kujundatud nii, et loomemajanduse majanduslik jõud säiliks ja tugevneks. Endiselt on väljakutseks leida tasakaal loominguliste vajaduste ja generatiivse AI pakutavate võimaluste vahel.

Kuna arengud generatiivse tehisintellekti valdkonnas jätkuvad, muutub üha pakilisemaks vajadus selge õigusraamistiku järele nii loovuse edendamiseks kui ka loojate õiguste kaitsmiseks.