Merz: Tööajareform heaolu nimel – kas 40-tunnine nädal on tulemas?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Kantsler Merz on pühendunud tööajareformidele ja majanduskasvule. Uus paindlikkus töömaailmas peaks tagama heaolu.

Merz: Tööajareform heaolu nimel – kas 40-tunnine nädal on tulemas?

Uus kantsler Friedrich Merz (CDU) hoiatas oma esimeses valitsuse avalduses olulise teema eest: kaalul on Saksamaa konkurentsivõime. Merz valiti 6. mail teises hääletusvoorus kantsleriks ja näeb keskset vajadust tegutseda Saksamaa majanduse efektiivsuse tõstmisel. Merz selgitas: "Neljapäevase nädala ning töö- ja eraelu tasakaaluga ei suuda me selle riigi õitsengut säilitada." Nende väljakutsetega toimetulemiseks loodab valitsus suuremale tööaja paindlikkusele.

Merzi taotletud reform näeb ette, et edaspidi peaks igapäevase maksimaalse tööaja asemel olema nädalane. See regulatsioon on fikseeritud ka liidu ja SPD vahelises koalitsioonilepingus. CDU töötajate tiib on võtnud sõna praeguse tööreeglite nõrgenemise poolt, kuid seda teatud tingimustel. Jääb näha, kas neid tingimusi saab CDU-s jõustada.

Uue valitsuse väljakutsed

Merz on võtnud selge seisukoha: 40-tunnine nädal jääb tööajapoliitika keskseks elemendiks, mida tuleks kiiresti rakendada. Selle meetme eesmärk on aidata inimestel saavutada parem tasakaal pere ja töö vahel. Samal ajal peavad ministrid tutvustama oma plaane, kusjuures Merzi eesmärk on saada Saksamaale Euroopas liidriroll ning äsjased kõnelused USA presidendi Donald Trumpiga näevad esimest sammu selles suunas.

Valitsus seisab silmitsi suurte väljakutsetega, sealhulgas välispoliitika, rände ning majandus- ja finantsküsimustega. Siseminister Alexander Dobrindt (CSU) on juba ellu viinud kampaanialubaduse, mis lükkab maismaapiiril tagasi viisata välismaalased. Seda meedet ei toeta aga kõik, kuna teatud rühmad, näiteks raskelt rasedad naised, on sellest keeldumisest vabastatud. Lisaks ootavad ees ulatuslikud rändepoliitika reformid, kuigi need võtavad tõenäoliselt paar nädalat ja nõuavad seadusemuudatusi.

Fookuses majanduspoliitika

Rahandusminister Lars Klingbeil on seadnud 2025. aasta eelarve väljatöötamise esikohale. Taristuinvesteeringuteks kavatsetakse kasutada 500 miljardi euro suurust võlapanka. Siiski on muret, et see laenupakett võib rikkuda Euroopa võlareegleid. Majandusolukorra leevendamiseks on mõeldud ka elektrimaksu alandamine ja ettevõtete uued amortisatsioonireeglid.

Uus majandusminister Katherina Reiche keskendub ka pragmaatilisemale majanduspoliitikale, et keskenduda varustuskindlusele ja taskukohasusele. Merz näeb oma äsja moodustatud valitsuskabineti väheses valitsemiskogemuses võimalust muutusteks. Kaitseminister Boris Pistorius (SPD) on ainus valitsuskabineti liige, kellel on eelnev valitsuskogemus, mis muudab järgmised kuud veelgi keerulisemaks. Valitsuse järgmised sammud on määrava tähtsusega, et soovitud tööaja- ja majanduspoliitika reformid saaks edukalt ellu viidud.