Suche
Mein Konto
Merz kuulutab välja pööret majanduspoliitikas – opositsiooni kriitika kasvab!
Kantsler Merz teatab muudatusest majanduspoliitikas; Opositsioon süüdistab teda oma sõna murdmises. Hetkeolukorra analüüs.
Merz kuulutab välja pööret majanduspoliitikas – opositsiooni kriitika kasvab!
Bundestagis 9. juulil 2025 võtab kantsler Merz sõna üldisel eelarvedebatil ja teatab pöördest föderaalvalitsuse majanduspoliitikas. Ta rõhutab, et edasisteks investeeringuteks on alus pandud ja meeleolu riigis on paranemas. Merz teatas ka, et Saksamaa võtab taas kord Euroopas välispoliitiliselt juhtvastutuse. Tema kõne keskne element on lubadus toetada Ukrainat võitluses Venemaa vastu. See on väga oluline, eriti praegusi geopoliitilisi väljakutseid silmas pidades.
Opositsioon suhtus Merzi teadetesse aga kriitiliselt ja süüdistas teda järjekordses sõnamurdmises. Roheliste fraktsiooni juht Dröge kritiseerib tõsiasja, et Merz lubas kõigile elektrimaksu alandada, kuid ei viinud seda ellu. Ka AfD parlamendifraktsiooni juht Weidel avaldab oma vastuseisu ja selgitab, et Merz jätkab foorivalitsuse poliitikat. Eriti oluline on tema süüdistus, et "võlapiduri lahtivõtmine" on kantsleri kõige räigeim sõnarikkumine. Lisaks rõhutab Vasakpartei juht Reichinnek, et kavandatav eelarve suurendaks lõhet rikaste ja vaeste vahel.
Sotsiaalkulutused Ukrainas
Ukraina suured sotsiaalkulutused toovad kaasa rahalisi kohustusi ja riske. Efektiivsed sotsiaalkulutused ulatuvad isegi ligi 30 protsendini SKTst. Valitsuse kulutused Ukrainas ületavad 40 protsenti SKTst, mis toob kaasa kroonilisi probleeme säästu kujundamisel. Üks probleem, mis Ukrainale lähiaastatel suuremat muret valmistab, on pensionimaksed, mis moodustavad 15–17 protsenti SKTst ja 55–70 protsenti sotsiaalkulutustest. See on vastupidine võrreldavatele riikidele, kus pensionimaksed moodustavad vaid 30–50 protsenti sotsiaalkulutustest.
Reformid ja väljakutsed
Ukrainas rõhutatakse üha enam vajadust reformida pensionimakseid ja sotsiaalkulutusi. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kavandab 2016. aasta lõpuks mõõdukaid sotsiaalkulutuste kärpeid ligikaudu 21 protsendini SKTst, säästes eelkõige pensionide vallas. Poliitilised blokaadid ja vetorühmad muudavad aga sotsiaalsed reformid keeruliseks, muutes selliste kärbete elluviimise keeruliseks.
Ülemaailmses kontekstis, kus Ukraina seisab silmitsi tohutute väljakutsetega, saab selgeks usaldusväärse fiskaalpoliitika tähtsus. Kuna Saksamaa taotleb Merzi juhtimisel pööret majanduspoliitikas, peab Ukraina pikaajaliste finantskohustuste täitmiseks kiiresti reformima oma fiskaalpoliitilisi struktuure. Jätkuvalt kõrge inflatsioon võib veelgi vähendada tegelikke sotsiaalkulutusi ja kujutab endast lisariski.
Nendele arengutele peaksid tähelepanu juhtima ka Itaalia ja teised Euroopa sotsiaalpoliitikad, kuna sotsiaalsed väljakutsed mõjutavad üha enam riigipiire. Lõuna- ja Ida-Euroopa seisavad silmitsi sarnaste finantsprobleemidega, mida süvendab geopoliitiline ebastabiilsus.