Merz surve all: kas ta murrab oma valimislubadusi ja järgib Trumpi?

Merz surve all: kas ta murrab oma valimislubadusi ja järgib Trumpi?

Friedrich Merz (CDU) on olnud tugeva surve all alates tema kantsleriks valimisest peaaegu kaks kuud tagasi. Koalitsioonis valitsevad sisemised pinged, sest Merz ei ole veel täitnud mõningaid olulisi valimislubadusi. Eelkõige on kriitika alla sattunud tema üheks keskseks lubaduseks peetud valdkonnaülene elektrimaksuvabastus ettevõtetele ja eramajapidamistele. Ühendused räägivad kantsleri sõnamurdmisest ning nõuavad väljakuulutatud abimeetmete elluviimist ja selgust. Merz seevastu surus vanas Bundestagis läbi uusi miljardeid kulutusi kaitsele ja infrastruktuurile, mis tekitab küsimusi nende projektide rahalise baasi kohta. Commerzbanki prognoosi kohaselt võib Saksamaa riigivõlg 2034. aastaks tõusta ligikaudu 2,47 triljoni euroni, mis vastab ligi 90 protsendile sisemajanduse koguproduktist.

Nende arengute mõju Saksamaa majandusele jälgitakse huviga. Kuigi Saksamaa jääb rahvusvahelises võrdluses alla kriitilise võla piiri, suhtutakse lõhesse selliste riikidega nagu Prantsusmaa, kus võla suhe võib tõusta prognoositud 143 protsendini SKTst. Merzi süüdistatakse föderaalse CDU majanduspoliitilistest põhimõtetest eemaldumises ja siiski kursi võtmises, mis peegeldab Donald Trumpi lähenemist võlgadele. Trump oli järginud maksukärbete poliitikat, mis suurendas riigivõlga – strateegiat, mida Merz näib nüüd kopeerivat.

Vastuoluline võlapidur

Vaidluspunktiks on saamas ka võlapidur, mida Merz valimiskampaania ajal muutmatuna kirjeldas. SPD süüdistab Merzi valimislubaduse murdmises. SPD juht Lars Klingbeil kommenteeris positiivselt Merzi kiiret arvamuste muutumist võlapidurduse osas, lahkuv SPD parlamendifraktsiooni juht Rolf Mützenich juhtis aga vihaselt tähelepanu vastuoludele. Merz oli võtnud selge seisukoha, et tema hinnangul pole võlapiduri säilitamine ilma reformita võimalik, mille võttis üles ka kantsler Olaf Scholz. Scholz kritiseeris, et suuremaid kaitsekulutusi on võimalik saavutada ainult võlapiduri reformiga, Merz aga vastas, et loodab kasvavale majandusele ja soovib taasavada arutelu võlapiduri üle.

Merz arutas valimiskampaania ajal uue erifondi vajadust, kuid välistas võlapiduri reformimise lähiajal. Need vastuolud ja kallitest valimiskingitustest kinni pidamine võivad viia selleni, et vähemalt ühest kesksest valimislubadusest loobutakse lõplikult. Lisaks tõmbab üha enam tähelepanu Merzi päevakava poliitiline sisu: koalitsiooniliikmete seas ringleb idee võimalikest maksutõusudest, kuigi koalitsioonileppes välistatud.

Vaade rahvusvahelisel tasandil

Nende sisepoliitiliste väljakutsete keskel on Merz pööranud tähelepanu ka rahvusvahelisele tasandile. Ta edendab aktiivselt kapitaliturgude liitu koos Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga, et avada erafinantseerimisallikad ja parandada Euroopa ettevõtete juurdepääsu omakapitalile. Merz rõhutab vajadust laia ja sügava kapitalituru järele, kuid läheb vastuollu olemasolevate kokkulepetega koalitsioonileppes, mis lükkab tagasi täielikult kommuniteeritud hoiuste kindlustamise.

Järeldus: Friedrich Merzi kantsleriametit kujundab üha enam küsimus, kas ta suudab vastata sisepoliitilistele ootustele, hoides samal ajal silma peal rahvusvahelistel etalonidel. Trumpi majanduspoliitiline pärand ja sellest tulenevad paralleelid Saksamaa praeguse poliitikaga heidavad läbimõeldud valgust Merzi ees seisvatele väljakutsetele.