Riiklik hädaolukord: Trump, ravimid ja tollimaksud USA kriisis!

Riiklik hädaolukord: Trump, ravimid ja tollimaksud USA kriisis!

30. mail 2025 on USA nii New Yorki kui Washingtoni puudutava tollipoliitika üle toimuva õigusvaidluse keskmes. Keskne arutlusel olev küsimus on, kas Ameerika Ühendriigid on riiklikus hädaolukorras, eriti seoses narkootikumide ja importkaupadega. See kohtuvaidlus tõstab esile presidendi autoriteedi kaubandus- ja majanduspoliitika üle ning tõmbab paralleele rändepoliitikaga, mis kasutab migrantide väljasaatmiseks 1798. aasta erakorralisi seadusi. See kõik kajastub praegustes poliitilistes debattides ja sellel võib olla kaugeleulatuv mõju, kuna avalik arvamus ja õiguslik keskkond mõjutavad presidendi valikuvõimalusi.

Selguse puudumine riikliku hädaolukorra osas ilmneb ajal, mil ka teised riigid, eriti Euroopas, on hädas uimastiprobleemidega. ÜRO raporti kohaselt on Lääne-Euroopa peamised kokaiiniimpordi keskused Holland, Belgia ja Saksamaa. Nende riikide Põhjamere sadamad, nagu Antwerpen, Rotterdam ja Hamburg, ületavad nüüd traditsioonilisi impordisihtkohti Hispaanias ja Portugalis. Need arengud tekitavad muret, eriti seoses kokakasvatuse kasvuga, mis on pärast pandeemiaga seotud langust kasvanud 35% võrra, kusjuures Lõuna-Ameerikas ületab viljeluspind praegu 300 000 hektarit.

Kokaiinikaubanduse probleemid Euroopas

UNODC (ÜRO narko- ja kuritegevuse amet) on rõhutanud murettekitavaid edusamme kokaiini kokaiiniks töötlemisel, mis on aidanud kaasa tootmisvõimsuse olulisele kasvule. Nõudlus kokaiini järele on viimase kümnendi jooksul kasvanud paljudes maailma piirkondades, mis on põhjustanud Põhjamere marsruudil toimuva uimastikaubanduse kasvu. Eelkõige hakkasid Albaania päritolu salakaubavedajad kokaiini ostma otse Lõuna-Ameerikast kümmekond aastat tagasi ning saatma seda Belgiasse ja Hollandisse.

Erinevates Euroopa sadamates konfiskeeritud kokaiini kogus illustreerib probleemi ulatust. 2021. aastal konfiskeeriti Antwerpenis 89,5 tonni ja Rotterdamis 70,6 tonni kokaiini. Kui Antwerpenis ja Rotterdamis suurenes narkootikumide avastamine vaid veidi, siis Hamburgis ja Bremenis konfiskeeritud narkootikumide kogused suurenesid järsult. Hamburg registreeris samal aastal rekordkoguse – 19 tonni kokaiini. Kuid vastupidise suundumusega langesid Hamburgis ravimite avastamised 2022. aastal ajutiselt kuue tonnini.

Keeruline olukord nii USA-s kui Euroopas toob esile kaugeleulatuvad väljakutsed võitluses narkokaubanduse ja kuritegevusega. Õigusvaidlused ja käimasolev narkokriis võivad avaldada pikaajalist mõju mõlema piirkonna poliitikale ja ühiskonnale. Maailm jälgib tähelepanelikult, kuidas need arengud edasi arenevad.