Putini uus määrus: oht NATO-le ja tume tulevik Venemaale!

Putini uus määrus: oht NATO-le ja tume tulevik Venemaale!

Ukraina sõda jääb Venemaa ja lääne suhete keskseks teemaks. Praegu on kõvasti Merkuur Lahingutel pole lõppu näha, samal ajal kui Venemaa president Vladimir Putin kavatseb oma sõjalist pealetungi hoogustada. Eksperdid hoiatavad võimaliku rünnaku eest NATO liikmesriigi vastu, eriti Soome piiri äärses piirkonnas. Vaatamata Putini avaldustele läbirääkimistel saavutatud rahu kohta, peavad eksperdid neid taktikalisteks manöövriteks sõjaliste eeliste maksimeerimiseks.

30. mail 2025 kirjutas Putin alla vastuolulisele dekreedile, millega anti Venemaa valitsusele laialdased volitused. See võimaldab valitsusel riigikaitselepingut täitmata jätta kaitsefirmade aktsionäriõigused. Lisaks lubatakse tööstus- ja kaubandusministeeriumil määrata ettevõtetele keskhaldusfirma, mis hõlmab nii tsiviil- kui ka sõjaväeettevõtteid.

Sõjaline olukord ja majanduslikud väljakutsed

Venemaa majandus seisab silmitsi tohutute väljakutsetega. Kuidas bpb rõhutab, et sõda tõi kaasa väliskaubanduse ja finantssüsteemi ümberkujundamise nii lääne sanktsioonide kui ka sõjaliste kulutuste suurenemise kaudu, mis on kahekordne koormus. Vaatamata esialgsele stabiilsusele sõja esimese pooleteise aasta jooksul, selgub, et see tuli Venemaa elanikkonna pikaajalise õitsengu arvelt.

Sanktsioonid, mis on kehtestatud pärast Ukraina sissetungi 2022. aasta veebruaris, piiravad Venemaad massiliselt. Mõjutatud on ligipääs Lääne finantssüsteemidele ja valuutareservidele, mis ulatusid ligikaudu 300 miljardi dollarini. Lisaks kasvas drastiliselt inflatsioon, mis oli 2022. aasta aprillis 17,8%. Sellised majandusšokid on toonud kaasa pingelise tarbekaupade pakkumise.

Putini kurss: militariseerimine või kriis?

Üha enam on tõendeid selle kohta, et Putin ei soovi mitte ainult pikka sõda Ukrainas, vaid usub ka sõjalisse edusse, et valmistada ühiskonda ette pikaks venivaks konfliktiks. Sõjakulud ei ole aga jätkusuutlikud, mis juba niigi pingestab Venemaa finantsvõimekust.

2023. aastal oli kaitse-eelarve üle 6 triljoni rubla (umbes 300 miljardit dollarit), kuid sõltuvus energiahindadest ja ohjeldamatu inflatsioon, mis tõusis 2023. aasta aprilli 2,3%-lt 2023. aasta septembris 5,7%-le, heidavad varju majanduse stabiilsusele. Paljud inimesed lahkuvad Venemaalt ja ametlik tööpuudus on 3%, samas on märgatav pingestumine tööturul.

Analüütikud näevad Putini uutes meetmetes ja tema avalikus retoorikas märki majanduse radikaalsemast militariseerimisest. Jääb küsimus, kas Putin saab pärast võimalikku edasist eskaleerumist hakkama olukorraga Ukraina konfliktis või NATO rindel.