Vastupidavus kui võti: Saksamaa tee jätkusuutliku majanduse poole

Vastupidavus kui võti: Saksamaa tee jätkusuutliku majanduse poole

3. juunil 2025 osales professor dr h.c. mult. Roland Koch käsitleb praeguse aja väljakutseid ja vastupidavuse otsustavat rolli Saksamaa edasises arengus. Artiklis teemal Saksa majandus Rõhutatakse, et vastupidavust peetakse uue föderaalvalitsuse edu aluseks. Usaldus vastupidava korra vastu soodustab elanikkonna optimismi ja enesekindlust.

Princetoni majandusteadlane Markus Brunnermeier rõhutab vajadust, et vastupidavus ei oleks ainult individuaalne eesmärk, vaid ka ühiskondlik eesmärk, et tagada kõigile heaolu. Selleks tuleks keskenduda kuuele majandus- ja sotsiaalpoliitika valdkonnale:

• Vertrauen in Dienstleistungen statt industrielle Produktion.
• Umgang mit neuen Herausforderungen im Welthandel.
• Ordnungspolitik: private Risiken vs. staatliche Innovationen.
• Technologieoffene Energiepolitik.
• Staatliche Finanzpolitik und deren Auswirkungen auf Sozialsysteme.
• Demografischer Wandel und individuelle Mitverantwortung.

Vastupidav lähenemisviis sotsiaalsele turumajandusele

Sotsiaalset turumajandust kirjeldatakse kui vastupidavuse mõistet. See on pikka aega olnud Saksamaa majandust stabiliseeriv element, kuid seisab üha enam silmitsi ülemaailmsete väljakutsetega. Uuringu autor Xpert.digital juhib tähelepanu vajadusele arendada edasi sotsiaalse turumajanduse mudelit, et reageerida vastupidavamalt globaliseerumisele, oskustööliste puudusele ja tehisintellekti arengule.

Vastupidavus hõlmab mitmeid olulisi omadusi: kohanemisvõime, vastupidavus, uuendusmeelsus ja jätkusuutlikkus. Need omadused on üliolulised nii globaliseerumise võimaluste kui ka riskide edukaks juhtimiseks.

Üleilmastumise väljakutsed ja oskustööliste puudus

Globaliseerumine toob kaasa keerukamad ja haavatavamad tarneahelad. Riskide minimeerimiseks on vajalikud nutikad rahvusvahelistumise strateegiad, mis hõlmavad muuhulgas tarneahelate mitmekesistamist ja rahvusvaheliste partnerluste tugevdamist.

Lisaks on kiireloomuline probleem oskustööliste nappus. Siin võiks abiks olla rohkem koolitus MINT ainetes ja paindlikud, osakoormusega õppe mudelid. Tõhusust aitavad tõsta ka automatiseerimine ja tehisintellekti kasutamine.

Tehisintellekti peetakse majanduse ümberkujundamise liikumapanevaks jõuks. See mitte ainult ei optimeeri tootmisprotsesse, vaid võimaldab luua ka uusi ärivaldkondi. Sellegipoolest on tehisintellekti oskuste õpetamine haridusalane rünnak hädavajalik, et tagada digitaalsete muutuste õiglus.

Jätkusuutlikkus kui vastupidavuse alus

Jätkusuutlikkus on vastupidava majanduse keskne komponent. Väga oluline on keskkonnaaspektide integreerimine majandusotsustesse ja ringmajanduse edendamine. Lisaks tuleb tagada jätkusuutlikud tarneahelad ja luua teadlikkus keskkonnasõbralikest tegevustest.

Ressursside vastutustundlik kasutamine väljendub ka valitsuse investeeringute vajaduses taristusse, haridusse ja teadusesse. Selged regulatiivsed raamistikud jätkusuutlikkuse ja sotsiaalsete töötingimuste jaoks on ühiskonna kaasamiseks ümberkujundamisprotsessi hädavajalikud.

Kokkuvõttes näeb Roland Koch vastupidavat ühiskonda väikeste laevade laevastikuna, mis reisivad koos sihtkohta. Üksikisikud aitavad väljakutsetest üle saada oma kohanemisvõime kaudu, samas kui juhtimine peaks motiveerima vastupanuvõimet koostöös. Fatalismi ja pessimismi peetakse ühiskonna kohanemisvõimet pärssivateks.

Tulevik nõuab igakülgset kohanemist 21. sajandi nõudmistega, mille eesmärk on tasakaalustada majanduslik tõhusus, sotsiaalne võrdsus ja keskkonnasäästlikkus.