Corona-abi tagasimaksmine: iga neljas ettevõte on mõjutatud – finantseksperdid hoiatavad tagasimaksmise ohu eest.

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ajalehe www.zeit.de raporti kohaselt näitab majandusministeeriumi esialgne bilanss, et peaaegu iga neljas koroonakriisis riigiabi saanud ettevõte peab osa sellest tagasi maksma. Tagasimaksed tulenevad 338 000 taotluse lõplikust arveldamisest, kusjuures ligikaudu 40 protsenti ettevõtetest saavad ka lisamakseid. Corona sillatoetust maksti välja ettevõtetele, kelle olemasolu oli ohus ja mille müük langes suurel määral, kuid maksmine oli seotud lõpparvega. Tagasinõuded võivad tekkida, kui müügi tegelik langus oli taotluse esitamise ajal oodatust väiksem. Majandusministeeriumi andmetel maksti erinevate programmide jaoks välja 13,1 miljardit eurot vältimatut abi ja 63,3 miljardit eurot. See areng võib põhjustada ebakindlust...

Gemäß einem Bericht von www.zeit.de, zeigt eine vorläufige Bilanz des Wirtschaftsministeriums, dass fast jedes vierte Unternehmen, das staatliche Hilfen in der Corona-Krise erhalten hat, einen Teil davon zurückzahlen muss. Die Rückzahlungen resultieren aus der Schlussabrechnung von 338.000 Anträgen, wobei rund 40 Prozent der Betriebe auch Nachzahlungen erhalten. Die Corona-Überbrückungshilfen wurden an existenzbedrohte Unternehmen mit hohen Umsatzrückgängen ausgezahlt, jedoch wurde die Auszahlung an eine Schlussabrechnung gekoppelt. Rückforderungen können entstehen, wenn der tatsächliche Umsatzrückgang geringer war als bei Antragstellung erwartet. Laut dem Wirtschaftsministerium wurden 13,1 Milliarden Euro Soforthilfe und 63,3 Milliarden Euro für verschiedene Programme ausgezahlt. Diese Entwicklung kann zu Unsicherheit auf …
Ajalehe www.zeit.de raporti kohaselt näitab majandusministeeriumi esialgne bilanss, et peaaegu iga neljas koroonakriisis riigiabi saanud ettevõte peab osa sellest tagasi maksma. Tagasimaksed tulenevad 338 000 taotluse lõplikust arveldamisest, kusjuures ligikaudu 40 protsenti ettevõtetest saavad ka lisamakseid. Corona sillatoetust maksti välja ettevõtetele, kelle olemasolu oli ohus ja mille müük langes suurel määral, kuid maksmine oli seotud lõpparvega. Tagasinõuded võivad tekkida, kui müügi tegelik langus oli taotluse esitamise ajal oodatust väiksem. Majandusministeeriumi andmetel maksti erinevate programmide jaoks välja 13,1 miljardit eurot vältimatut abi ja 63,3 miljardit eurot. See areng võib põhjustada ebakindlust...

Corona-abi tagasimaksmine: iga neljas ettevõte on mõjutatud – finantseksperdid hoiatavad tagasimaksmise ohu eest.

Vastavalt aruandele www.zeit.de, näitab majandusministeeriumi esialgne bilanss, et peaaegu iga neljas koroonakriisi ajal riigiabi saanud ettevõte peab osa sellest tagasi maksma. Tagasimaksed tulenevad 338 000 taotluse lõplikust arveldamisest, kusjuures ligikaudu 40 protsenti ettevõtetest saavad ka lisamakseid.

Corona sillatoetust maksti välja ettevõtetele, kelle olemasolu oli ohus ja mille müük langes suurel määral, kuid maksmine oli seotud lõpparvega. Tagasinõuded võivad tekkida, kui müügi tegelik langus oli taotluse esitamise ajal oodatust väiksem. Majandusministeeriumi andmetel maksti erinevate programmide jaoks välja 13,1 miljardit eurot vältimatut abi ja 63,3 miljardit eurot.

Selline areng võib tekitada turul ebakindlust, kuna tagasimakseid vajavatel ettevõtetel võib tekkida vajadus oma finantsseisundi üle järele vaadata. Suurenenud tagasimaksemäär võib tähendada, et ettevõtetel on oodatust väiksem rahaline toetus, mis võib mõjutada nende pikaajalist finantsstabiilsust.

Lisaks võivad neid saavatele ettevõtetele tehtavad lisamaksed kaasa tuua lühiajalise leevenduse finantsolukorrale. Föderaalvalitsuse tagasimaksete suurenemine võib samuti viidata sellele, et riigiabiprogrammid ei vastanud täielikult teatud kriteeriumidele. Üldiselt võib see kaasa tuua valitsuse abiprogrammide ümberhindamise ja võib-olla muuta nende ülesehitust.

Lugege lähteartiklit aadressil www.zeit.de

Artikli juurde