Riigi koroonaabi tagasimaksed: millega ettevõtted peavad nüüd arvestama

Riigi koroonaabi tagasimaksed: millega ettevõtted peavad nüüd arvestama

Ajalehe www.schwarzwaelder-bote.de raporti kohaselt peab peaaegu iga neljas koroonakriisi ajal riigiabi saanud ettevõte osa sellest tagasi maksma. See selgub majandusministeeriumi esialgsest bilansist, mis on Saksa pressiagentuuri käsutuses. Sillaabi maksti ebabürokraatlikult välja ettevõtetele, kelle olemasolu oli ohus ja suure müügimahuga, kuid oli seotud lõpparveldusega. See tähendab, et tegelikku müügi langust ja abikõlblikke püsikulusid on võrreldud prognoosiga. Ettevõtted, kelle müügi tegelik langus oli taotluse esitamisel oodatust väiksem, peavad nüüd osa saadud abist tagasi maksma. Majandusministeeriumi andmetel maksti välja umbes 13,1 miljardit eurot hädaabi ja 63,3 miljardit eurot selliste programmide jaoks nagu november, detsember või taaskäivitusabi.

Sellel meetmel on eeldatavasti mõju turule ja finantssektorile. Ettevõtetel, kes on sunnitud riigiabi tagasi maksma, võivad tekkida rahalised raskused, eriti kui pandeemia neid juba mõjutab. See võib viia pankrotimäära suurenemiseni ja mõjutada üldist majanduslikku stabiilsust. See võib mõjutada ka usaldust valitsuse abiprogrammide vastu, mis omakorda võib mõjutada ettevõtete valmisolekut kasutada edaspidi valitsuse toetust.

Seetõttu on oluline, et ettevõtted ja finantseksperdid uuriksid hoolikalt, kas ja mil määral kasutatakse riigiabi, et ennetada võimalikke tagasimakseid ja tagada pikaajaline finantsstabiilsus. See eeldab täpset finantsseisu analüüsi ning realistlikke prognoose tulevaste müügi- ja püsikulude osas.