Ekspertide nõukogu nõuab tuleviku kindlustamiseks paindlikumat võlapidurit – Finantsekspert analüüsib ettepanekuid.

Ekspertide nõukogu nõuab tuleviku kindlustamiseks paindlikumat võlapidurit – Finantsekspert analüüsib ettepanekuid.

Vastavalt aruandele www.sueddeutsche.de, on üldise majandusarengu hindamise ekspertide nõukogu (SVR) soovitanud võlapidurit mõõdukalt üle vaadata. Esimees Monika Schnitzer nimetab praegust võlapidurit liiga jäigaks ja kutsub üles suurendama paindlikkust, et võimaldada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ohustamata tulevikku suunatud avaliku sektori kulutusi.

Võlapidur võeti kasutusele selleks, et mitte koormata tulevasi põlvkondi põhjendamatult intresside ja tagasimaksetega. See näeb ette, et osariigid peavad majanduslikult tavapärastel aastatel hakkama saama ilma uute laenudeta, kusjuures föderaalvalitsuse võlaruum on 0,35 protsenti majandustoodangust. Praeguse majanduslanguse tõttu on lubatud netolaenu võtta tubli 22 miljardit eurot. Reeglist võib kõrvale kalduda vaid hädaolukordades, nt. pärast looduskatastroofi või pandeemia ajal.

Kavandatav reform näeb muuhulgas ette üleminekufaasi sisseviimist ja standardlimiidi suurendamist, olenevalt riigivõla suhtarvust sisemajanduse koguprodukti (SKT) suhtes. Ettepanekus põhjendatakse seda sellega, et majanduskriisid võivad avaldada riigi majandusele suuri mõjusid ka ägeda hädaolukorra järgsetel aastatel. Riigivõla suhe on praegu umbes 64 protsenti SKTst, mis võimaldaks ekspertide nõukogu reformiettepaneku kohaselt netolaenu võtta 22 miljardi euro asemel tubli 28.

Finantseksperdina näen neid reformiettepanekuid olulise sammuna, et anda riikidele rohkem võimalusi majanduslikult rasketel aegadel asjakohaselt reageerida. Võlapiduri kohandamine praeguse majandusolukorra ja pikaajalise võla olukorraga on tasakaalustatud eelarvepoliitilise strateegia võimaldamiseks ülioluline. Sellel paindlikumal reguleerimisel võib olla positiivne mõju turule, kuna see annaks valitsustele rohkem võimalusi investeerida tulevikku suunatud projektidesse, nagu kliimamuutused, digitaliseerimine ja infrastruktuur. Siiski tuleks arvesse võtta ka võimalikke riske uue võla suurenemisest ja neid hoolikalt kaaluda.